Küsimusele, kas Hersoni linna hiljutine vabastamine muutis ukrainlaste silmis tõenäolisemaks ka teised eesmärgid, näiteks Krimmi tagasivallutamise, vastas Havrõlov, et Krimmi poolsaare vabastamine on tema hinnangul ainult aja küsimus.

„Loomulikult tahaksime seda saavutada pigem varem kui hiljem,“ jätkas ta. Tema sõnul võiks mõni ootamatu sündmus Venemaal, näiteks Putini režiimi järsk kokkuvarisemine, võimaldada Ukrainal Krimm juba aasta lõpuks tagasi võtta.

„Ma arvan, et Venemaa siseriiklik olukord võib aidata kaasa meie edule Krimmis,“ loodab Havrõlov. Ta lisas, et Ukraina väed võivad astuda Krimmi poolsaare pinnale juba detsembri lõpuks ning selline stsenaarium võib olla võimalik ega pole sugugi välistatud.

Küsimusele, milline võiks olla ettenägematu stsenaarium Venemaal, pakkus ta, et Venemaa juht võib näiteks mingil põhjusel „kaduda“ või astub mõne otsustava sammu keegi tema siseringist. „See võib olla kombinatsioon Venemaa kaotustest ja Vene ühiskonnas levivast pettumusest,“ selgitas Havrõlov.

Havrõlov ütles ka, et usub, et Venemaa tuumarünnaku tõenäosus on väike, kuid isegi see ei peataks ukrainlasi võitlemast. „Jah, see oleks kohutav tragöödia. Ent taktikaline tuumalöök ei takistaks meid oma vabadussõda jätkamast,“ lisas Ukraina asekaitseminister.

Havrõlov rõhutas siiski, et valmis tuleb olla pikaks sõjaks, kuna Venemaa on tugev vastane. „Ent mul on tunne, et kevade lõpuks saab see sõda läbi,“ arvas Havrõlov.

Ta lisas, et rahukõnelused Moskvaga saavad toimuda ainult siis, kui Vene väed on valmis vabastama kogu Ukraina, sealhulgas Krimmi poolsaare, mille president Vladimir Putin 2014. aastal annekteeris.

„Ukraina ühiskonnas on sündinud otsus, et me läheme lõpuni. Pole tähtis, milline stsenaarium on laual. Inimesed on kaitsnud meie riiki oma vere hinnaga ja kõik teavad, et igasugune külmutatud konflikt lõppeks varem või hiljem taas sõjaga Ukraina rahva vastu.“

Jaga
Kommentaarid