USA justiitsministeeriumi teatel on eriprokuröri ametisse määramine avalikes huvides, kuna Trump on teatanud soovist uuesti USA presidendiks kandideerida. Valge Maja ametnikud ütlesid, et nad ei olnud otsusega seotud.
Nimetatud eriprokuröriks on endine New Yorgi prokurör Jack Smith, kes töötas alates 2018. aastast Haagi erikohtu prokurörina. New York Times kirjutab, et eriprokuröri ametisse nimetamine viitab muu hulgas ka sellele, et ilmselt on Trumpi kohtu alla andmiseks kogutud USA justiitsministeeriumi hinnangul piisavalt tõendeid.
Trumpi kriminaalasjad puudutavad nii tema võimalikku osalust 6. jaanuari rünnakus USA kapitooliumile, ent ka ülisalajaste dokumentide viimist Valgest Majast oma Florida residentsi.
6. jaanuari sündmusi uuriv kommitee süüdistab Trumpi häältelugemise takistamises ning ametikohustuste hülgamises. Siiski ei ole komitee võimuses endist presidenti süüdi mõista, vaid anda pelgalt soovitus võimuorganitele menetluse alustamiseks.
Lisak viis Trump ülisalajasi riigidokumente Valgest Majast oma Floridas asuvasse eraresidentsi. USA justiitsministeerium on avalikustanud, et augustis FBI läbiotsimisel leitud 67 dokumenti olid konfidentsiaalsed, 92 salastatud ja 25 kõrgeima salastatuse märkega, mistõttu kahtlustatakse, et Trump rikkus spionaažiseadust.
Donald Trump eitab siiani kõiki oma süütegusid. Ka eriprokuröri ametisse nimetamine on tema sõnul märk USA õigussüsteemises lokkavast korruptsioonist ja kohutavast võimu kuritarvitamisest vasakpoolsete poolt, vahendab Reuters.
Nii Garland kui ka Smith rõhutasid samas, et samm peaks andma avalikkusele uurimise suhtes senisest suurema kindlustunde. Teisipäeval teatas Trump, et kavatseb 2024. aastal taas USA presidendiks kandideerida. Valmisolekust kandideerida on kaudselt mõista andnud ka ametis olev demokraadist president Joe Biden.
