„Meil on ajaloost selline kogemus, kui soomepoisid käisid Eestis ja Eesti vabatahtlikud Soomes.“

Ajalooeksamil oleks sellise lause peale vastuseks tõenäoliselt: „Tubli, istu, kaks“ - nimelt tegi peaminister ühes lauses kaks märkimisväärset viga.

Soomepoisid ei käinud Eestis. Tegelikkuses olid soomepoisid just nimelt eestlastest vabatahtlikud, kes läksid Nõukogude okupatsiooni vastu meelestatuna põhjanaabreid Talvesõtta abistama.

Ning kui arvestada lause teist poolt - „Eesti vabatahtlikud käinud Soomes“ -, pidas peaminister tõenäoliselt tegelikult silmas hoopis Vabadussõja päevi langenud seika, mil soomlased tulid eestlaste abipalve peale meile sõjaliselt appi.

Kes olid soomepoisid?

Soomepoisid on Teises Maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased, kes põgenesid 1939. ja 1940. aastal punaarmee vastu võitlemiseks Eestist Soome. Olles andnud oma panuse nii Talvesõjas kui Jätkusõjas, naases osa soomepoisse 1944. aastal Eestisse, võitlemaks saksa okupatsioonivägede kõrval punaarmee vastu.

Mis kujul lõid kaasa Soome vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas?

Iseseisev Eesti Vabariik pidi rinda pistma kahe kurjaga: Saksa okupatsioonivägede ja punaarmeega. Nendega rinda pistmiseks pöördus Ajutine Valitsus abipalvega Soome poole, kus moodustati 27. detsembril 1918 Eesti Abistamise Peatoimkond senaator O. W. Louhivuori juhatusel. Peagi moodustus pataljon, kuhu kuulus 1200 meest. Lisaks sellele saadi Soomest veel ka vajalikku varustust ning laenu. Soomlaste abil suudeti minna edukale vastupealetungile nii idas kui lõunas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid