Karis sõnas, et praegusel ajal peab Eesti võtma selge kohustuse teha endast kõik olenev, et anda järgnevatel aastatel sõjalisele riigikaitsele täiendav löögijõud ja elanikkonnakaitsele päris võimekus. „Toetan arutelu võtta Eesti eesmärgiks jõuda sõjaliste kaitsekulutuste osas kolme protsendini SKP-st ja mittesõjaliste riigikaitseliste võimete osas poole protsendini SKP-st,“ ütles riigipea.

President Karise sõnul ei anna meie idanaabri ambitsioon maailm minevikku tagasi pöörata meile võimalust julgeolek unarusse jätta ning seetõttu peame need rasked otsused tegema pigem varem kui hiljem. Tema sõnul on kindel, et Venemaa oht jääb siia aastateks, kui mitte aastakümneteks ja seetõttu lasub meil kohustus tegutseda.

„Eesti riigil ei saa olema kunagi piisavalt ressursse ei raha ega inimeste mõttes, et teha kõike seda, mida me ideaalses maailmas tahaksime teha oma riigi kaitsmiseks,“ kõneles riigipea. „Ühelt poolt tähendab see, et jääme oluliselt toetuma oma liitlastele ja nende sõjalistele võimetele. Teisalt tähendab see, et kõike, mida otsustame teha, tuleb teha väga hästi ja tulemuslikult, sest ainult nii oleme tegelikult valmis halvimaks. Või optimistlikumalt öeldes – oleme valmis halvimat ära hoidma.“

Riigipea peatus oma sõnavõtus veel kaitsetahtel. „Ukrainas oleme näinud, kui otsustav on elanike tahe ja valmisolek end kaitsta, võidelda oma riigi iseseisvuse eest. Kas Eesti inimesed hakkavad terava kriisi ajal pagema oma riigikaitseliste kohustuste eest nagu näeme Venemaal? Või jäävad ja võitlevad, nagu meie sõbrad Ukrainas?“ küsis president Karis. „Kaitsetahte alus on tunne, et ma tahan seda riiki kaitsta, ka sõjaväljal. See tunne tuleb ainult siis, kui riik annab inimestele põhjuse riiki kaitsta.“ Kaitsetahte ja usalduse hoidmise tööd peavad riigipea sõnul tegema mitte ainult kaitseväelased, vaid see töö lasub kogu riigil, alates presidendist, parlamendist ja valitsusest ning lõpetades kõigiga, kes ametnikuna riiki esindavad.

President Karis õnnitles Eesti kaitseväge 104. aastapäeval ning ütles, et praegune aeg on keeruline Eesti julgeolekule ning kaitseväelased seisavad selle ajastu eeslaval. „Võiks isegi öelda, et peategelaste seas – ja ma näen, et te täidate seda rolli enesekindlalt, uhkelt ja pühendunult,“ sõnas riigipea. „Riigikaitse kõrgeima juhina on minu meel kindel ja rahulik, kui Eesti hoidmine on teie kätes. Luban seista riigikaitse väljal koos teiega, nii lihtsamatel kui keerulisematel aegadel.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid