PUUST JA PUNASEKS | NATO artiklid 4 ja 5: mida nad enesest kujutavad?

Poola pinnale langenud – ja kahe inimese elu nõudnud – rakett on pannud avalikkuse spekulatsioonidest kihama: kuna tegemist on NATO liikmesriigiga, siis kuidas edasi minnakse? Läheb käiku artikkel 4? Või rakendub sootuks artikkel 5?

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) lepingus on kokku 14 artiklit – tegemist on kõige üldisemate põhimõtetega, mille alusel sõjaline liit toimib. Avalikkuse ees lahatakse tihti neist eelkõige kahte, artikleid 4 ja 5. Ent mida nad eneses täpsemalt kätkevad?

Artikkel 4: konsultatsioonid

Lepinguosalised konsulteerivad omavahel alati, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.

Artikkel 4 on seni käivitatud mitmel erineval juhul:

• 2003. aastal käivitas selle Türgi seoses Iraagi sõjaga,

• 2012. aastal käivitas Türgi selle kahel korral seoses Süüria sõjaga,

• 2014. aastal käivitas Poola selle seoses 2014. aasta Krimmi kriisiga,

• 2015. aastal käivitas selle Türgi seoses terrorirünnakutega,

• 2022. aastal käivitasid selle Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria – põhjuseks Venemaa sissetung Ukrainasse.

Artikkel 4 käivitamine ei tähenda tingimata NATO kui terve bloki sõjalist aktiviseerumist. Liitlase mure lahendamiseks võidakse käsile võtta kitsamaid lahendusi.

Artikkel 5: kollektiivkaitse rakendumine

Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitatakse rünnakuna nende kõigi vastu ning kui sedalaadi relvastatud rünnak aset leiab, abistab igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, viivitamatult sel viisil rünnatud lepingupoolt või lepingupooli, kasutades üksi ja koos teiste lepingupooltega vajalikke abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudusid, eesmärgiga taastada ning säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek.

Igast sellisest relvastatud rünnakust ning selle vastu kasutatud abinõust teatatakse viivitamatult ÜRO Julgeolekunõukogule. Nimetatud abinõude kasutamine lõpetatakse, kui Julgeolekunõukogu on rakendanud vajalikud abinõud, et taastada ja säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek.

Seni on artikkel 5 rakendunud vaid üks kord: 2001. aastal, peale 11. septembri rünnakuid USA-s. NATO väed saadeti seepeale Afganistani.