Poola raadiojaama Radia Lublin teatel leidis juhtum aset Przewodówi asulas viljakuivati juures umbes kell 15.40 kohaliku aja järgi. Esialgse info järgi plahvatas Vene raketi tabamusest kuivati territooriumil tööd teinud traktor. „Selle sündmuse põhjused pole praegu teada,“ ütles Hrubieszówi piirkonna tuletõrje pressiesindaja raadiojaamale.

„Saime teate plahvatusest. Kohale jõudes nägime, et midagi sellist tõesti juhtus. Kaks inimest hukkusid kohapeal. Hetkel tegeleme sündmuskoha julgestamisega ja tegevusala valgustamisega,“ lisas pressiesindaja.

Raadiojaama kinnitamata andmetel on kontrollimisel kaks varianti. Võimalik, et Ukraina kaitse tulistas raketi alla ja see muutis lennutrajektoori või sisestasid venelased andmed valesti, mistõttu tabas rakett Poola territooriumil traktorit.

Uudised rakettidest, mis tabasid Poolat ja tapsid kaks inimest, on väga murettekitavad, teatas president Alar Karis. Ta lisas, et on tihedas suhtluses Poola riigipea Adnrzej Dudaga. Eesti, nagu kõik liitlased, seisavad õlg õla kõrval koos iga NATO territooriumi tolli eest, lisas ta.

Delfiga rääkinud välisminister Urmas Reinsalu ütles, et tegemist on ülitõsise informatsiooniga. „Kui juhtunu leiab kinnitust, järgnevad NATO vastusammud,“ sõnas minister. Eesti konsulteerib Poola ametiisikutega ja jälgib olukorda ka oma julgeolekust tulenevalt. „Seisame Poola kõrval ja teavitame avalikkust edasisest,“ ütles Reinsalu.

„Viimased uudised Poolast on kõige murettekitavamad. Peame tihedalt nõu Poola ja teiste liitlastega. Eesti on valmis kaitsma iga tolli NATO territooriumil. Oleme täielikult solidaarsed oma lähedase liitlase Poolaga,“ teatas Eesti välisministeerium ühismeedias.

Poola peaminister Morawiecki kutsus kokku ministrite nõukogu riikliku julgeoleku ja kaitseküsimuste komitee erakorralise koosoleku.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur viibib parasjagu Brüsselis ning ka tal oli esmane info käes, ent ta hoidus spekulatsioonidest. Oma Poola ametivenda polnud tal õnnestunud Delfiga vestlemise ajaks tabada. „Praegu on vara midagi kommenteerida,“ ütles ta.

Õhutõrjeekspert: sihilikult ei ole keegi sinna lasknud

Sõjaväekarjääri jooksul õhutõrjele spetsialiseerunud brigaadikindral reservis Urmas Roosimägi ütles Delfile, et ta ei usu, et Venemaa hakkaks sihilikult mõnd NATO liikmesriiki tulistama, ent pakkus välja ühe variandi, kuidas Vene rakett Poola sattuda võis. Näiteks võib see juhtuda juhul, kui tiibrakett saab õhutõrjeraketi poolt tabatud ja vigastatud, ent jätkab lendu.

„Igal tiibraketil on neli suunajat ja neli tiiba ja ta võib kalduda eemale. See on eelnevaltki juhtunud,“ ütles Roosimägi. Ta viitas sellele, et nii on juhtunud ka käimasoleva sõja käigus Ukraina territooriumil, kuigi seni pole ükski rakett Ukraina piiridest väljunud. „Võib olla ka variant, et ukrainlaste õhutõrjerakett pani mööda,“ spekuleeris endine õhukaitsepataljoni ülem.

Sama paistavad arvavat ka Poola uurijad. „Minu allikad ütlevad, et need, mis Przewowot tabasid, on tõenäoliselt Ukraina relvajõudude allatulistatud raketi jäänused,“ kirjutas ühismeedias Radia ZET ajakirjanik Mariusz Gierszewski. Tema oli ka esimene, kes intsidendist kirjutas.

Przewodówi asukoht on kaardil märgitud punasega:

Przewodów asub Poola idaosas, vahetult Ukraina piiri lähistel.

Kaitseminister Hanno Pevkur nentis Delfiga vesteldes, et niivõrd massiivse õhurünnaku puhul, nagu Venemaa ette võttis, võib midagi seesugust juhtuda, ent kordas veelkord, et alles ootab kinnitatud infot. Mis saab edasi juhul, kui leiab kinnitust, et Venemaa on tulistanud NATO liikmesriigi territooriumile raketi?

„Tuleb oodata poolakate info ära ja koguneda NATO ja EL riikidega. Kas see tähendaks NATO artikkel 4 käivitamist või midagi muud, selgub hiljem, praegu on mul sama palju infot, kui teil,“ ütles minister.

Kaitseminister märkis ka, et tema tagasitee Brüsselist Eestisse pidi kulgema läbi Varssavi lennujaama, ent Brüsseli-Varssavi lend on ilma põhjust teada andmata neljaks tunniks edasi lükatud.

Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid nimetas teateid väga murettekitavaks. Kaljulaidi sõnul on oluline ära oodata Poola riigi ametlik info ning olla valmis kiireteks konsultatsioonideks liitlastega, kui Poola seda soovib.

„Venemaa Föderatsioon on kogu selle sõja kestel näidanud, et ei hooli mingitest rahvusvahelise õiguse põhimõtetest. Käitutud on ülima hoolimatusega. Kui leiab ametlikku kinnitust, et Venemaa raketirünnakud on tabanud NATOsse kuuluva Poola territooriumi ning on hukkunuid, siis on see väga tõsine küsimus. Eesti kui Poola lähedane liitlane peab kindlasti olema valmis konsultatsioonideks, juhul kui Poola neid taotleb. Poola on meie lähedane liitlane,“ ütles Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul kaasneb Ukraina sõjaga paratamatult ka oht eskalatsiooniks ning Venemaa on sellega lääneriike ka korduvalt ähvardanud. NATO teeb omalt poolt loomulikult kõik, et eskalatsiooni ohtu vähendada.

„Eskalatsiooni oht on nii Venemaa tahtlik tegevus kuid võib kaasneda ka Venemaa relvajõudude ebaprofessionaalsuse tõttu. Sündmustele hinnangu andmiseks peame ootama ära Poola ametliku info. Jälgime arenguid kindlasti väga tähelepanelikult. Ka riigikaitsekomisjon saab vajadusel erakorraliselt koguneda kui selleks on vajadus. Venemaa peab kahtlematult mõistma, et NATO ründamisel on selged tagajärjed. NATO jaoks tervikuna kinnitab see kindlasti veel kord kogu idatiiva kaitse kiire tugevdamise vajadust,“ ütles Kaljulaid.

„Minu kaastunne meie Poola relvavendadele. Kuritegelik Venemaa režiim tulistas välja rakette, mis sihivad mitte ainult Ukraina tsiviilisikuid, vaid maandusid ka NATO territooriumile Poolas. Läti toetab täielikult Poola sõpru ja mõistab selle kuriteo hukka,“ teatas ühismeedias Läti kaitseminister Artis Pabriks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid