Suure osa pressikonverentsist haukasid julgeolekut puudutavad teemad: seda nii energia- kui militaarnurga alt.

Kui jutuks tuli mööda merd jooksva taristu turvalisus, andsid nii Eesti kui Soome peaminister mõista, et mõlemil riigil on merepõhjas jooksvate juhtmete puhul plaan B tagataskust võtta.

Meil on spetsiaalne töörühm selle jaoks. Oleme analüüsinud just nimelt kriitilise taristu küsimust ja ametnikud on varasemaltki tegelenud sellega,“ sõnas Marin. „Äärmiselt oluline on, et Eesti ja Soome koostöö toimiks hästi, et meie ametnikud oleksid omavahel ühenduses, suutmaks ära hoida rünnakud. Koostöö on võti.“

Loomulikult oleme läbi mõelnud ka plaan B.

Kaja Kallas Soome lahes paikneva taristu julgeolekust

Kaja Kallas märkis, et iga meetrit pole võimalik merepõhja kontekstis valvata. Ent silma hoitakse olukorral peal - seda nii Eesti kui Soome poolt.

„Kui midagi peaks juhtuma, siis loomulikult oleme läbi mõelnud ka plaan B,“ ütles Eesti peaminister.

Pressikonverentsil puudutati ka Soome tulevast liikmelisust NATO-s. Marin sõnas, et Ungari on lubanud Soome liikmelisuse omalt poolt ratifitseerida sel aastal, kuid Türgiga sedavõrd selget kokkulepet pole - sellest hoolimata hindas ta Soome-Türgi koostööd selles küsimuses heaks.

Venemaa peab tehtu eest tasuma

Mõlemad peaministrid toonitasid tarvidust võtta Venemaa Ukrainas kordasaadetu eest vastutusele. Seda nii rahaliselt kui moraalselt.

Oleme mõlemad väga selgelt välja öelnud, et Venemaa külmutatud varasid tuleb kasutada Ukraina ülesehitamiseks,“ toonitas Marin Kallase öeldu üle. „Näeme, kuidas Venemaa hävitab Ukrainat. Ja nad peavad selle kinni maksma. Oluline on, et Euroopa Komisjon leiaks seaduslikud vahendid Venemaa külmutatud varade kasutamiseks Ukraina ülesehitamisel. Lisaks ei saa jääda karistamata keegi, kes on tunginud teise riiki ja seal hävitustööd teinud.“

Miks Venemaa seda täna teeb? Neid pole kunagi vastutama pandud.

Kaja Kallas

Marin rõhutas, et sõja lõpetamine on Ukraina kätes ja Ukraina tingimustel. „Meie ülesanne on toetada Ukrainat, toetada sanktsioone, anda militaar- ja humanitaarabi,“ märkis Soome peaminister.

Kaja Kallas pidas oluliseks rõhku asetada agressioonikuritegude tribunali loomisele.

„Miks Venemaa seda täna teeb? Neid pole kunagi vastutama pandud selle eest, mis nad on kasvõi Eesti aladel või mujal toime pannud,“ sõnas ta põhjenduseks. „Venemaa eesmärk on hetkel n-ö meelitada läbirääkimistesse. Seda on neil tarvis pausiks, et jõudu koguda. Seda ei saa neile anda. Minu jaoks on oluline see, et ei surutaks kedagi läbirääkimistesse, kui nad pole valmis. Kui Venemaa pääseb karistamatult, siis see näitab, et agressioon tasub end ära.“

Jälgi blogi siit (kui see kohe ei avane, siis palun oodake üks hetk või uuendage lehte):

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid