Kõige olulisemaks saab uue strateegia puhul ilmselt põhimõte, millega sätestatakse Venemaa rahvusvaheline isoleerimine. Samuti Vene-vastaste piiravate meetmete kehtestamine ja rakendamine ning nendest kõrvalehoidmise takistamine.

Siiski ütlevad diplomaatilised allikad, et kuni sõda jätkub, ei ole kõik liikmesriigid veendunud, et praegu on õige aeg arutada EL-i ja Moskva suhete tulevikku pikemas perspektiivis. Vaidlusi tekitab eelkõige punkt, mis sätestab, et kuni Venemaa ründab Ukrainat ja rikub rahvusvahelist õigust, ei ole võimalik Moskvaga normaalseid suhteid taastada. Kui näiteks Saksamaa on praeguse tekstiga rahul, siis Balti riigid soovivad veel tugevamat sõnastust, kirjutab Politico.

Koostatud eelnõu sisaldab väidetavalt kuut punkti, mis on mõeldud asendama 2016. aastal kokku lepitud, ent nüüdseks lootusetult vananenud põhimõtteid. Näiteks seatakse seni kehtivas dokumendis eesmärgiks Ukraina idaosas Venemaa toetatud separatistide ja Ukraina vahelise konflikti lõpetamine ning Venemaa kaasamine terrorismivastasesse võitlusesse.

Peale isolatsiooni tahetakse uude dokumenti kirjutada Venemaa Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest vastutamise tagamine ja Euroopa Liidu naabrite toetamine, millega viidatakse peamiselt Balkani riikidele. Venemaa-ohtu mainides peetakse oluliseks ka tihedat koostööd NATO liitlastega ja Venemaa kodanikuühiskonna toetamist.

Jaga
Kommentaarid