„Lääs ja eriti USA ründavad Venemaad näiliselt lõputult,“ ütles Erdoğan, täpsustamata, mida ta selle all silmas pidas.

Ta sõnas, et rahukõnelused on olulised vaatamata lääne avaldustele, samamoodi nagu saadi Venemaaga kokkuleppele viljakordiori loomise osas. Ta lisas siiski, et Ukraina vaated kõneluste osas on olulised.

Viimastel päevadel on Venemaa saatnud sõnumeid, et on Ukrainaga rahukõnelustest „endiselt“ huvitatud. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Ukraina on valmis pidama Venemaaga läbirääkimisi, kui on täidetud Ukraina poolt seatud tingimused. „Territoriaalse terviklikkuse taastamine, ÜRO harta täitmine, sõjakahjude hüvitamine, kõigi sõjakurjategijate karistamine ja garantii, et see kõik ei kordu,“ loetles Zelenskõi.

On väga oluline, et maailm ei langeks Venemaa poolt üles seatud lõksu. Seda seetõttu, et relvarahu oleks Venemaa, aga mitte Ukraina huvides. Meduza kirjutas hiljuti Kremli allikatele viidates, et väidetavalt loodetakse Moskvas endiselt, et Vene armee suudab 2023. aasta talvel alustada Ukrainas uut ulatuslikku pealetungi.

Septembris oli Zelenskõi välistanud Putini võimuloleku ajal läbirääkimise, ent seda mõtet ei ole ta enam korranud. Washington Post kirjutas allikatele viidates möödunud nädalavahetusel, et USA ametnikud näevad kuluaarides vaeva, et muuta Ukraina juhtkonna praegust avalikku seisukohta keelduda kategooriliselt Vene praeguse juhtkonnaga läbi rääkimast. Selle eesmärk olla siiski tagada, et Kiievi valitsusele jääks toetus nendelt riikidelt, kus sõda tekitab ühiskondlikke pingeid ja väsimust. See tähendab, et ka lääneriigid ei usu, et Venemaaga oleks hetkel võimalik midagi päriselt arutada või rahulepet sõlmida.

Türklaste panus viljaleppes

Oktoobri viimastel päevadel teatas Venemaa, et peatab oma osaluse viljaleppes, tänu millele on pääsenud Ukraina Musta mere sadamatest vili maailma toiduturule. Ent vaid mõned päevad hiljem otsustas Moskva pärast kõnelusi türklastega, et jätkab leppe alusel viljalaevade transiidi vahendamist.

Türklased aitasid koos ÜROga esimest lepet vahendada ning Türgi on huvitatud sellest, et vili jõuaks tema naabruses asuvate riikideni.

Kohe kaotab aga esialgne lepe kehtivuse ning kardetakse, mida Venemaa pikendamisest arvab või selle eest nõuab. Erdoğan ütles, et „oleks vale“, kui Türgi pakuks välja konkreetse ajakava lepingu pikendamiseks, kuid lisas, et see peaks kestma nii kaua kui võimalik. Ka esialgse viljaleppe peatamise järel räägiti, et tegelikult pole Putini eesmärgiks mitte viljaleppe tühistamine, vaid leppe pikendamine võimalikult kõrge hinna eest. Kreml loodab, et suudab sel viisil lääneriike koostööle sundida. Teiseks loodetakse leevendada Venemaa-vastaseid sanktsioone, mis mõjutavad riigi teravilja- ja väetiseeksporti.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid