Riigipea rääkis Eesti kogemustest, kuidas ühiskonna arengut kiirendada digitaliseerimise abil. „Digitaliseerimine, kvaliteetandmete kättesaadavus ja rahvusvaheline koostöö on edu võti mitte ainult Aafrikas, vaid kogu maailmas,“ ütles president Karis, kelle sõnul on Eestil pakkuda Aafrikale mitmeid digilahendusi.

Aafrika riigid kannavad president Karise kinnitusel ebasoodsate kliimamõjude tohutut koormat, isegi kui nad põhjustavad vaid väikese osa ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. „Mitmed Aafrika riigid on kliimamuutuste leevendamiseks palju teinud. Alates majapidamiste ühendamisest päikeseenergia minivõrkudega, taastuvenergia kasutamisest põllumajandustootmises kuni säästvate põllumajandustavade kasutuselevõtuni ning puiduvarude jätkusuutlikkuse parandamiseni. Kuid kliimamuutused võivad nende saavutatud edu olematuks teha,“ lausus riigipea.

President Karise sõnul on kliimamuutustele kiireks ja sihipäraseks reageerimiseks vaja kättesaadavaid ja usaldusväärseid keskkonnaandmeid. Eesti usub andmepõhisesse otsustusprotsessi ja on töötanud ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP esimese ülemaailmse keskkonnaandmete strateegia väljatöötamise nimel. Eesti algatus DEAL (Data for the Environment Alliance) on nüüdseks saanud UNEP poliitikaks. DEAL on kogemuste vahetamise platvorm, mille eesmärk on suurendada võrdsust ja võrdset juurdepääsu andmetele ja teadmistele. „Selle algatuse raames teeb praegu koostööd juba üle 30 riigi ja organisatsiooni. Kvaliteetsete keskkonnaandmete ja uute tehnoloogiate kasutamine aitab vähendada kliima- ja keskkonnariske ning suurendab katastroofideks valmisolekut,“ lisas ta.

Eesti riigipea väitel on Aafrika riikidega koostöö suur võimalus, et teha kiireid edusamme andmete kättesaadavuse ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuks. „Eesti on valmis esimesteks pilootprojektideks, nii on koostööks huvi näidanud Keenia,“ sõnas president Karis.

Ta rõhutas vajadust töötada välja ja kasutada rohkem andme- ja teaduspõhiseid lahendusi, et jälgida, mõõta, mõista ja teavitada kliimamuutuste mõjudest ning olla kiiremini võimeline kohanema. „Näiteks töötame Eestis välja nutikat vihmaveekäitlussüsteemi, mis arvestab kliimaga kohanemise ja linnade kasvuga ning vähendab tugevate vihmade ja üleujutuste põhjustatud reostust. Kliimamuutuste väljakutsetega toimetulemiseks peavad linnad muutuma rohelisemaks ning täitma olulist rolli elurikkuse säilitamisel ja taastamisel looduslikel protsessidel põhinevate lahenduste kaudu,“ lisas ta.

„Eestis on välja töötanud arvukalt kaugseire- ja satelliidiandmetel põhinevaid lahendusi ja prototüüpe, et tõhusamalt jälgida metsaressursse, rannikualade võimalike üleujutuste riske või jääolusid. Meil oleks hea meel katsetada neid lahendusi DEALi algatuse raames kliimamuutustest kõige enam mõjutatud maades Aafrikas,“ sõnas Eesti riigipea.

Botswana presidendi Mokgweetsi Masisi korraldatud arutelul Aafrika paviljonis osalesid ka Zimbabwe president Emmerson Mnangagwa ja UNEPi tegevdirektor Inger Andersen, samuti Aafrika Arengupank ning suurettevõtted nagu IBM, Volvo Grupp, Philips ja Google.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid