Kärt Pormeister: riigiasutused piiravad ligipääsu teabele liiga kergekäeliselt

Riigiasutused piiravad eraelu kaitsele viidates juurdepääsu avalikule teabele liiga kergekäeliselt märkega „asutusesiseseks kasutuseks“, kirjutab õigusteadlane Kärt Pormeister Arenguseire Keskuse blogis.

„Ametnikud on jäetud normide tõlgendamisel ja rakendamisel üksi, mistõttu piiratakse juurdepääsu igaks juhuks, et pärast ei tekiks mingit jama,“ kirjutab õigusteadlane Kärt Pormeister. „Objektiivselt tundub seaduse sõna eraelu kaitseks juurdepääsupiirangute seadmisel üsna mõistlik. Küll aga tundub tasakaal paigast ära olevat seaduse rakendamisel.“

Pormeisteri sõnul ütleb eraelu kaitse osas avaliku teabe seadus, et juurdepääsupiirang tuleb seada eraelu kaitseks vaid juhul, kui tegemist on teabega, „mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust“. Täpsemalt on veel reguleeritud kohustus seada juurdepääsupiirang juhul, kui teave „sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid“, „kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi“ või kui tegemist on teabega „sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta“.

Korra saaks majja lüüa Andmekaitse Inspektsioon.

„Viimased kolm on üsna selged, kuid esimene üldisem alus kipub praktikas olema see kurja juur,“ märkis ta.

Pormeister märkis, et hiljuti ilmunud uuringus „Avaliku teabe kasutamise võimalused„ põhjal võib kergekäeliselt juurdepääsupiirangute seadmise üheks põhjuseks olla fakt, et paljudel juhtudel pole asutusesiseselt kehtestatud abistavaid sisekordi või -reegleid, millest normi rakendav ametnik saaks juhinduda. Seetõttu ongi ametnikud jäänud normi tõlgendamisega omapäi.

„Nii aga ei tohiks olla, sest juurdepääs avalikule teabele on igaühe põhiõigus,“ sõnas Pormeister. „Siinkohal tuleb otsa vaadata avalike asutuste juhtidele ning küsida, kas nende majas on avaliku teabe juurdepääsetavusega süsteemselt tegeletud? Kui vastus on eitav, tuleb asi ette võtta. Kui sellega ei tegeleta, peaks järelevalveasutus kandadele astuma.“

Siin tõi ta probleemina välja asjaolu, et järelevalvaja rollis olev Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on mõneti pandud huvide konflikti olukorda ning et ametkonnal ajab töölaud niigi üle. „Samas keegi väljastpoolt ka olukorda muuta ei saa, sest kui teabel on AK märge peal, siis on võimatu hinnata, kas oleks alust väita, et AK märge seati põhjendamatult,“ märkis ta.