„Euroopa on suutnud otsustavalt vähendada oma sõltuvust Venemaa energiakandjatest, kuid tuleb veel pingutada ja otsida leidlikke lahendusi, et võtta Venemaalt igasugune võimalus energiasõja teel Euroopa ühtsust nõrgestada,“ sõnas riigipea.

Karis tänas Kreekat Euroopa Liidu ühtsuse ja Venemaa vastaste sanktsioonide kindla toetamise eest ja selgitas, et täiendavad meetmed, nagu hinnalae kehtestamine naftale on vajalikud sammud selleks, et sõja hinda Venemaa jaoks tõsta. „Kriisid on meid liitnud, kõik raskused, mis kerkinud seoses Venemaa agressiooniga on meid kogu Euroopas vastupidiselt kahtlustele hoopis ühendanud, näeme probleeme ja lahendusi sarnaselt. Liitlaste ühtsus ja samameelsus Ukraina toetamisel püsib nii Põhjas kui Lõunas. Tegutseme koos, et see koletu agressioon lõppeks Ukraina võiduga,“ rõhutas president Karis.

Kohtumisel arutati Ukraina sõjapõgenike, aga ka Vahemerelt lähtuva rändega seotud küsimusi. President Karis selgitas, et Eesti toetab kõigiti Ukraina sõjapõgenikke ja panustab võimaluste piires ka Vahemerel tegutsevatesse Frontexi missioonidesse. Selle näiteks tõi ta, et sel nädalal alustas Euroopa Liidu piirivalveagentuuri koordineerimisel Kreekas Kastelloriso saare piirkonnas tööd Eesti meeskonnaga kiirpaat.

Eesti-Kreeka kahepoolsed suhted on aktiivsed ja on mitmeid koostöövaldkondi, kus neid saab veelgi tihendada. „Eesti ja Kreekal on juba sõlmitud digikoostööd puudutav vastastikuse mõistmise memorandum, mida nüüd võiks praktiliste tegevustega täitma asuda,“ ütles Karis.

Jaga
Kommentaarid