Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et koroonapassi nõue piiras küll mitmeid põhiõigusi, kuid sedalaadi piirangud võivad põhimõtteliselt olla vajalikud, et täita põhiseadusega riigile pandud kohustust kaitsta inimeste elu ja tervist ohtliku nakkushaiguse eest, vahendab riigikohus.

Vabariigi valitsus andis eelmise aasta mais ja augustis koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks välja kaks korraldust (nr 212 ja 305), mis tuginesid NETS-ile. Esimesega kehtestati muu hulgas karantiininõuded lähikontaktsetele ja teisega pandi paika piirangud paljudele avalikus ruumis toimuvatele tegevusetele – näiteks huvikoolides, toitlustusasutustes, spordiklubides, veekeskustes ning avalikel üritustel ja koosolekutel viibimisele.

Mõlemas korralduses oli ette nähtud, et piirangutest on vabastatud koroonatõendiga ehk koroonapassiga inimesed, kes on läbinud vaktsineerimiskuuri, vaktsineerituga võrdustatud või haiguse eelnenud 180 päeva jooksul läbi põdenud.

52 inimest ja kolm äriühingut esitasid halduskohtule kaebused, milles leiti, et korraldused piiravad põhiseadusevastaselt nende õigusi. Kaebuse esitanud inimesi ühendas see, et neil polnud koroonatõendit. Toitlustuse, kirjastamise ja sõiduõppega tegelenud äriühingud olid aga seisukohal, et koroonatõendi nõue ja nende kohustus seda kontrollida piirab ettevõtlusvabadust.

Näiteks tuntud blogija Cassia Shakti Šamotailo tõi välja, et korraldus häiris olulisel määral tema igapäevaelu. Tal polnud piirangute tõttu võimalik külastada jõusaale, söögikohti, meelelahutusasutusi ja erinevaid üritusi, mis tema kui avaliku elu tegelase ning sotsiaalmeedia mõjuisiku puhul sisuloomsele ja seeläbi ka sissetulekule negatiivselt mõjus.

Veelgi enam – koroonatestimine igaks puhuks toonuks talle põhjendamatult suure väljamineku. Korraldus oleks tavapärase elu jätkamiseks tähendanud igakuiselt 15 testi tegemist, millele kulunuks 735 eurot ja ligi 15 tundi.

Blogija märkis veel, et kolis korralduse nr 305 tõttu ka Eestist ära, kuna ei tundnud enam end täisväärtusliku ühiskonna liikmena.

Halduskohus rahuldas tänavu 31. mai otsusega kaebused ja taotles riigikohtult, et korralduste aluseks olnud NETS-i normid tunnistataks põhiseadusevastaseks. Esimese astme kohtu hinnangul polnud normid piisavalt täpsed ja selged ega määratlenud täidesaatva võimu tegevuse piire. Korraldustes ette nähtud tõsised põhiõiguste piirangud oleks tulnud halduskohtu arvates kehtestada seadusega, mitte valitsuse õigusaktiga.

Kokkuvõttes otsustas riigikohus, et NETS-i normid ei piiranud kaebajate põhiõigusi lubatust intensiivsemalt, seadus polnud liialt ebaselge ja valitsus ei ületanud talle seadusega antud volitusi.

Kolleegium märkis, et valitsuse korraldustega kehtestatud piirangud riivasid kahtlemata paljusid põhiõigusi nagu liikumis- ja ettevõtlusvabadus, õigus haridusele, õigus vabalt valida elukutset ja töökohta ning võrdsuspõhiõigus. Teisalt peab piirangute kehtestamist vaagides arvestama sellega, et põhiseadus paneb riigile kohustuse inimesi kaitsta, nimetades ühe ohuallikana otsesõnu nakkushaigusi. Riigikohus rõhutas, et inimeste elu ja tervise kaitse läbi nakkushaiguste tõrje on kaalukas põhiseaduslik eesmärk, mis võib anda aluse muude põhiõiguste piiramiseks.

See ei tähenda siiski, et seadusandja ei peaks püüdma edaspidi NETS-i täpsustada, eriti just uute võimalike koroonapuhangute kontekstis. Normid, millega epideemia algusfaasis võib olla võimalik leppida, ei pruugi pikalt kestva kriisi jätkudes ja haigust puudutavate teadmiste lisandudes olla enam piisavalt täpsed.

Põhiseaduslikkuse järelevalve ja kaebuste lahendamine põhikohtuasjas toimuvad üksteisest eraldi. See tähendab, et halduskohtu 31. mai otsust on võimalik ringkonnakohtus vaidlustada 30 päeva jooksul alates tänasest riigikohtu otsusest. Kolleegium leidis küll, et NETS-i normid olid põhiseadusega kooskõlas, aga valitsuse korralduse proportsionaalsust saab ringkonnakohus hinnata põhiasja lahendamisel, kui valitsus peaks apellatsioonikaebuse esitama.