Siseminister: ukrainlased peavad kohustuslikus korras hakkama riigiga jagama asukoha- ja kontaktinfot

Siseminister Lauri Läänemets peab Urmas Reinsalu kriitikat puuduliku piirikontrolli kohta alusetuks, kuid kinnitab, et seda siiski tõhustatakse.

Urmas Reinsalu kirjutas täna, et Eesti vajab taas piirikontrolli kehtestamist sisepiiridel, sest hetkel puudub meil selge ülevaade sellest, kui palju inimesi ja kes täpselt meie riigipiire ületavad ning see võib endas kujutada julgeolekuohtu.

Siseminister Lauri Läänemets peab väidet justkui Eestil puuduks kontroll piiril toimuva üle alusetuks. „Need kes sisenevad, olgu nad Venemaa kodanikud või Ukraina sõjapõgenikud, läbivad põhjaliku kontrolli,“ vastab Läänemets ühismeedias.

Pakkumine taastada kontroll sisepiiridel on tema silmis mõttetu ning nõuaks ressursse, mida on hetkel vaja mujal.

„Reinsalu idee Schengeni sisepiiridel kontrolli taastamisest on ülimalt meelevaldne ega lahenda midagi. Sisuliselt tõstaksime me sadu töötajaid idapiirilt ümber selleks, et Läti suunalistel maanteedel statistikat koguda, sest ukrainlased võivad Schengenis niikuinii vabalt liikuda. Küll kannataks sellega kindlus meie idapiiril, sest ressursid tuleks ju sealt. Lisaks läheks see maksumaksjale maksma iga kuu miljoneid eurosid,“ sõnas siseminister.

„Kas ja kui palju on meil siin täna Ukraina põgenikke, kes pole kaitset taotlenud on mõnevõrra lahtine küsimus. Kindlasti pole see number Reinsalu välja käidud 51 000 vaid kordades kuni kümme väiksem. Lisaks kinnitavad PPA andmed, et siinviibivad ukrainlased meie avalikule korrale või siseturvalisusele ohtu ei kujuta.“

Ukrainlastelt hakatakse nõudma asukohainfot, lõunapiiril tehakse pistelisi kontrolle

Siiski kinnitas siseminister, et neljapäevasel valitsuse kabinetiistungil kinnitati mõned täiendavad meetmed, mille eesmärk on piirikontrolli tõhustamine ja senisest veelgi parema ülevaate saamine siinviibivatest Ukraina sõjapõgenikest.

Üks neist on seadusemuudatus, mille kohaselt peavad ukrainlased hakkama kohustuslikus korras jagama riigiga oma asukoha- ja kontaktinfot, mis oli seni rangelt soovituslik. Lisaks tõhustatakse Läänemetsa sõnul piiripunktides andmebaasidega töötamist, kaasatakse Ukraina piirivalve- ja sideohvitserid ning alustatakse ajutiste ja pisteliste kontrollidega Eesti lõunapiiril.

„Sealjuures tuleb rõhutada, et nende meetmete eesmärk ei ole ega tohigi olla Ukraina sõjapõgenike sisenemise või siinviibimise tõkestamine. Parem ülevaade on eeskätt vajalik selleks, et tagada siia saabuvatele Ukraina sõjapõgenikele vajalik tugi ja abi alustades kooli- või lasteaiakohast lõpetades tervishoiuteenuste, töökoha ja keeleõppe võimaldamisega. Sõjapõgenike aitamine on mõnes mõttes otsene Ukraina sõjaline toetamine, sest Ukraina riigil oleks piiratud ressursside tingimustes raske end edukalt kaitsta kui samal ajal tuleb tegeleda laiaulatusliku humanitaarkriisiga,“ toonitas Läänemets.

Välisministril soovitas Läänemets keskenduda enda tööle. „Kui Reinsalu soovib hoopis probleemidele lahendusi pakkuda, tasuks tal vaadata oma töölauale. Siseministeeriumi hinnangul on praeguse seisuga põhjust karta, et sõda kestab pikalt ning Eesti võimekus sõjapõgenikele senisel tasemel elamisvõimalusi ja teenuseid pakkuda, saabub aasta pärast, kui sõda nõnda pikalt jätkub.“