„Eestisse on praeguseks saabunud alates veebruarist ca 110 000 Ukraina sõjapõgenikku. Eelmine valitsus kehtestas piirikontrolli sisepiiridel veebruarist, kuid lõpetas selle mai lõpul, mil Eestisse oli jõudnud ca 39 000 sõjapõgenikku,“ alustab Reinsalu.

Et piirikontroll Schengeni liikmesriikide vahel asuvatel piiridel ehk sisepiiridel enam ei toimu, oleme Reinsalu hinnangul olukorras, kus me ei tea täpselt, kes ja kui palju inimesi Eestis viibib. Sealhulgas pole meil infot, kui paljud välispiirilt ja enne maid sisepiirilt sisenenutest, kellest 51 000 deklareerisid, et lahkuvad Eestist, seda ka päriselt tegid. Ega kui palju Vene kodanikke on Eestisse sisepiirilt sisenenud või siia jäänud. Seda peab välisminister julgeolekuohuks.

„Me oleme piiririik agressorriigile. Me vajame kontrolli piiridel toimuva üle ja ülevaadet kes meie riigis on. See on eriti vajalik, et tõkestada julgeolekuohte seoses Vene kodanike ning sõjapõgeniku staatuse kattevarju kasutavate agentidega ning teiseks, et selgemalt planeerida riigi tegevusi sõjapõgenike osas."

„Peame arvestama, et Ukraina riik on just hoiatanud Venemaa eesmärgi eest organiseerida Ukraina tsiviiltaristu hävitamise läbi uus põgenikelaine Euroopasse.“

Välismaalastele asukoha registreerimiskohustus

Reinsalu sõnul andis valitsus talle ülesande teha probleemi lahendamiseks oma ettepanekud. Tema ettepanekud olid järgmised:

1. Kehtestada ajutiselt Eestis viibivatel välismaalastel (v.a. turistid ja EL) oma asukoha registreerimiskohustus.

2. Taastada sisepiiril piirikontroll.

3. Korraldada ümber välispiiri ületamise korraldus erinevate piiripunktide lõikes. Sealhulgas Narva-2 piiripunkti sulgemine.

Reinsalu sõnul ei leidnud asukoha registreerimiskohustuse idee täit toetust. „Seda siseminister toetas ainult ukrainlaste osas ning 90 päeva jooksul. Minu hinnangul peaks registreerimise kohustus laienema vähemasti Vene ja Valgevene kodanikele ning kindlasti lühema aja jooksul,“ sõnas Reinsalu.

Samuti ei leidnud toetust Reinsalu ülejäänud kaks ideed. „Siseminister pakkus kontrolli taastamise lõunapiiril vaid üheks nädalaks. Ma ei olnud selle vastu, kuid see omab muidugi julgeolekulist tähendust üksnes püsiva meetmena koos registreerimiskohustusega. Ka viimast ettepanekut valitsus siseministri vastuseisu tõttu ei toetanud, siseminister viitas muuhulgas põhjusena lähenevatele Riigikogu valimistele. See oli ainus kord, kus eile mingitest valimistest valitsuskabinetis juttu oli,“ oli välisminister nördinud.

„Neljapäeval hoiatasin valitsuse liikmeid, et minu esitatud ettepanekuteni jõuab valitsus paratamatult, olukord on tõsine ja läheb tõsisemaks,“ on Reinsalu sellegipoolest kindel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid