Möödunud teisipäeval saatis EKRE välja pressiteate sõnumiga, et Mart Helme on esitanud Pentus-Rosimannuse kohta prokuratuurile kuriteokaebuse. Seal oli kirjas, et on põhjust kahtlustada, et Pentus-Rosimannus korraldas ja suunas kontrollikoja liikme nimetamise protsessi ettevalmistamist rahandusministeeriumis ning selle valitsusse viimist ajal, mil tal oli endal selle ametikohaga seotud isiklik majanduslik huvi.

„Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon viis septembris ja oktoobris läbi istungid, mille käigus küsiti selgitusi poliitikutelt, sealhulgas Pentus-Rosimannuselt, Kaja Kallaselt, Urmas Reinsalult, Helir-Valdor Seederilt, Jüri Rataselt ning rahandusministeeriumi ametnikelt. Samuti on kuriteokaebuse koostamisel tuginetud rahandusministeeriumile ja riigikantseleile esitatud teabenõuetele ja vastustele, mis sisaldavad muu hulgas Pentus-Rosimannuse ja ametnike kirjavahetust,“ seisis teates. Helme on korruptsioonivastase erikomisjoni esimees.

Prokuratuur analüüsis põhjalikult kuriteokaebust, selle lisasid ja ka avalikkuses Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi nimetamise kohta avaldatud informatsiooni.

Riigiprokuröri Laura Aiaotsa sõnul on reguleeritud, et Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi esitab küll rahandusminister, kuid kandidaadi leidmise protsess on reguleerimata. „Korruptsioonivastase erikomisjoni istungitel poliitikute ja ametnike poolt antud selgituste kohaselt ei olnud kandidaadi leidmine rahandusministri ülesanne, vaid eelkõige erakonnajuhtide omavahelise kokkuleppe küsimus ehk poliitiline otsus. Reaalselt täitis rahandusministeerium kandidaadi leidmisel seega formaalset rolli, vastutades vajalike dokumentide ja valitsuse korralduse ettevalmistamise eest. Kuriteokaebuses esitatud informatsiooni hinnates Keit Pentus-Rosimannus seda protsessi sisuliselt ei suunanud, sest otsuse kandidaadi leidmiseks oli peaminister teinud sõltumata rahandusministri tegevusest,“ ütles prokurör.

Kuriteokaebuses ei ole ka tõendeid, et rahandusminister oleks enne kandidaadi esitamist suunanud kandidaadi leidmise poliitilist protsessi, sest mitmete juhtivpoliitikute selgituste järgi pakkus kandidatuuri välja peaminister. Samuti viibis rahandusminister kandidaadi vabariigi valitsusele esitamise ajal välislähetuses ja teda asendas maaeluminister – ehk Keit Pentus-Rosimannus ei osalenud enda kandidatuuri kinnitamises.

„Kriminaalmenetlus riivab inimeste põhiõigusi äärmiselt intensiivselt. Seetõttu on kriminaalmenetlus äärmuslik vahend ja seda ei saa alustada olukorras, kus tuleks kriminaalmenetluse käigus alles hakata otsima kriminaalmenetluse alust. Toimingupiirangu rikkumise uurimiseks saab alustada kriminaalmenetlust, kui on alust arvata, et ametnik on oma ametialase tegevusega osalenud enda või endaga seotud isikute suhtes otsuste tegemises või suunamises, aga praegusel juhul oli see otsus tehtud ametniku tegevusest sõltumata. Kandideerimisprotsessis kandideerimiseks vajaliku dokumendi või CV koostamine ei ole käsitletavad toimingupiirangu rikkumisena,“ lisas Aiaots.

Prokuratuurile esitatud ja kättesaadavatest materjalidest ei ilmnenud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et Keit Pentus-Rosimannus sisuliselt suunas otsust nimetada ta Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks, öeldi prokuratuurist. „Seetõttu tuleb kriminaalmenetlus jätta alustamata. Kuriteokaebuse lahendamisel lähtub prokuratuur seadusest ja saab anda hinnangu, kas olemasoleva informatsiooni põhjal on alust kriminaalmenetlust alustada või mitte. Kui kirjeldatud tegevus ei vasta karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule, siis kriminaalmenetlust alustada ei saa.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid