Rannamäe teele loodi suvel kahesuunaline rattatee. Tegu oli viimase osaga vanalinna rattaringist, mille eesmärk oli moodustada ohutu rattatee ümber vanalinna.

Ja ohutumaks see konkreetne teelõik tõesti muutus – seda tunnistab ka videos nähtav rattur, kes läbib antud teelõiku sagedasti ning peab postidega eraldatud rattateid kõigist alternatiividest olulisel määral turvalisemaks. Üldpilti rikuvad aga autojuhid, kes ka eraldustulpadest hoolimata kaherattaliste maale ronivad. Nende vastu võitlemiseks otsustaski linlane oma ratta teetõkkeks maha asetada ning teolt tabatud liiklushuligaanide reaktsioone filmida. Järgnev, sh ühe autojuhi vängema sõnakasutusega vastus on nähtav artikli päises asuvas videos.

„Ma täiesti teadlikult otsustasin takistada autodel edasist liikumist ning ise situatsiooni aktiivselt mitte eskaleerida – kedagi ei sõimanud, keskmist sõrme ei näidanud, vastu autot ei tagunud,“ kommenteerib anonüümsust palunud rattur. „Vaid üks „hea tropp“ libises üle huulte, mida muidugi kahetsen ning mille eest vabandan,“ lisas ta.

Kehv liikluskorraldus või puhas nahaalsus?

Liikluspolitsei näeb juhtumis väärteomenetluse väärilist rikkumist.

„Jalgrattarada ongi tehtud selle eesmärgiga, et ratturid saaksid turvaliselt sõita sõidukitest pisut eraldatuna. Seetõttu on kahtlemata vale, et sõidukijuhid märkidest hoolimata ikka rattarajale keeravad. Olgu siis selle põhjuseks tähelepanematus, harjumus või tahtlik käitumine, on igal juhul tegu rikkumisega,“ kommenteeris liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein.

Sellegipoolest väärib äramärkimist, et Suurtüki tänava ja Rannamäe tee ristumispaigas võibki olla autojuhtidel keeruline mõista, kuhu ritta täpselt keerama peab. Eriti veel võrdlemisi värskete ümberkorralduste valguses.

„Kahjuks on see teeots autojuhtidele väga kehvasti tähistatud ning takistuseks pandud plastikpost on väga sageli viltu, katki või sootuks puudu,“ sümpatiseerib video saatnud rattur. „Üleüldse on lõviosa rattaradadest poolikult lahendatud, sh seesama Rannamäe tee lõik, mis lõppeb ootamatult ristuva sõiduteega. Kuhu rattur sealt edasi peaks liikuma, on ripakile jäetud. Ainus võimalus selliste kohtade vältimiseks oleks see, et linnaplaneerijad ja tööde teostajad sõidavad teed ka päriselt ise läbi – mitte ainult lindilõikamise hetkel, vaid igapäevaselt,“ nuriseb ta.

Aga kui tegu oleks ka inimliku eksimusega või segasest märgistusest tingitud apsuga, ei selgita see valel rajal edasi sõitmist. „Jah, nad võisid hooletusest sinna sattuda, ent sellisel juhul tulnuks oma viga tunnistada, mitte ratturit sõimata,“ võtab kergliikleja olukorra kokku.

Kuidas suhtub liikluspolitsei videos üles näidatud omaalgatuslikku liiklusaktivismi?

„Paraku politsei alati igale poole ei jõua, kuid meilegi on liiklusturvalisuse tagamisel abiks tähelepanelikud ja eeskujulikud liiklejad. Igaüks meist saab anda oma väikese panuse liiklusturvalisusesse, käitudes eelkõige ise seadusekuulekalt ja näidates sellega eeskuju, aga ka kellegi rikkumist märgates sellele viisakalt tähelepanu juhtides ja seeläbi teda korrektsema ja turvalisema liikluskäitumise poole suunates,“ kommenteeris liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht.