22 Eesti asulat saavad Slovakkias tehtava ohuteavituse sireenisüsteemi

Siseministeerium ja päästeamet sõlmisid Slovakkia ettevõttega lepingu ohuteavituse sireenisüsteemi ostuks. Sireenid paigaldatakse esmalt 22 asulasse.

„Oleme ohusireenide võrgustiku väljaehitamise ettevalmistustega jõudnud nii kaugele, et saame hakata ostma reaalseid seadmeid, milledest esimeste paigaldamiseni jõuame aasta lõpus,“ selgitas päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 22 asulasse: Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustus, Tartu, Narva, Pärnu, Võru, Paldiski, Sillamäe, Tapa, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maardu (sh Muuga), Rakvere, Valga, Keila, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Paide.

„Arvasime esialgu, et suudame projekti esimeses etapis sireenisüsteemid paigaldada 16 asulasse, aga analüüside tulemusel selgus, et tegelikult läheb meil nende linnade katmiseks vaja vähem sireeniposte,“ rääkis Tauno Suurkivi.

„Seega saame sireenisüsteemi saavate asulate nimekirja kuus asulat veel juurde lisada. Tegelikult pole ka see lõplik nimekiri, vaid laiendame ohuteavituse sireenisüsteemi tulevikus kindlasti kõikidesse suurematesse asulatesse,“ ütles ta.

Eelistatult paigutatakse sireenid olemasolevate kõrgemate rajatiste külge, näiteks sidemastid, korstnad jms. Paralleelselt seadmete hankimisega käivad läbirääkimised nende kohtade omanikega, kelle hoonete või ehitiste külge sireenisüsteemi paigaldada soovitakse.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on ohusireenide ostuleping oluline samm Eesti elanikkonnakaitse arendamisel. „Venemaa sõjategevus Ukraina elanike ja tsiviilobjektide vastu on näidanud, kuivõrd oluline on kriisiolukorras tagada elanikkonna kriisivalmidus, toimivad häiresüsteemid ja turvalised varjumiskohad,“ ütles Läänemets.

Kiireks ohuteavituseks kasutab riik erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada. Sireenide võrgustik on üks osa ohuteavituse süsteemist. Lisaks kasutatakse ohuteavituseks ka massimeediat, asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeediakanaleid, mobiiltelefoni sõnumeid, vajadusel ka valjuhääldeid ja ukselt uksele teavitamist.

Ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku Eestis praegu pole, kuid päästeamet on alustanud selle välja arendamisega. Eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks jõuda võimalikult suure arvu elanikeni ning mida oleks võimalik keskselt käivitada.

Elanikkonnakaitse vaatest on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul on tehtud. Riik eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot.

Loodav sireenide süsteem hakkab ohuolukorrast teavitamiseks edastama helisignaali. Olukorrad, mille puhul sireenide kaudu teavitust edastatakse, on sõjaline oht, suurõnnetused, hädaolukorrad (nt kiirgusõnnetus, õnnetus ohtlike kemikaalidega).

Esimesed seadmed on plaanis paigaldada 2022. aasta lõpus ning 22 asula sireenid saavad paika 2023. aasta juuliks.