Haridusminister Lukas Ida-Virumaal: väikest Venemaad keegi siin etendada ei soovi
(25)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) kohtus täna Ida-Virumaa omavalitsus- ja haridusjuhtidega – peamiseks teemaks, mida arutati, oli eestikeelsele õppele üleminek. Kuidas Lukas sealsete asjatundjate meelestatust hindaks?
„Üldine hoiak oli väga positiivne,“ märkis minister Delfile. „Seda, et eestikeelsele õppimisele tuleb üle minna, möönsid kõik.“
Ta märkis, et Ida-Virumaal on tema teadmist mööda arusaamine inimestel sarnane. Seda ka erinevate rahvuste lõikes.
„Nii vene taustaga omavalitsusjuhid kui ka eestlased saavad sellest vajadusest väga hästi aru, sest Ida-Virumaa on Vene piiri lähedal ja nad näevad, mis elu Venemaal on. Nii et väikest Venemaad keegi siin etendada ei soovi,“ jagas Lukas oma arusaama.
Tagasivaatamist pole
Kuigi eestikeelsele haridusele üleminekut käsitleti tänasel kohtumisel positiivsetes toonides, sugenes sekka ka vähesel määral murenoote.
Eelkõige nähakse väljakutsena õpetajaid puudutavat küsimust. Üks asi on mõistagi pädevad inimesed klassi ette saata, kuid teine katsumus on neile sobivaid elukohti võimaldada.
Väikest Venemaad keegi siin etendada ei soovi.
„Üks KOV-juht ütles, et see on raske, et see on keeruline,“ tõdes Lukas. „Aga ülejäänud töötasid kaasa, mõtlesid ning tegid ettepanekuid. Kes on varem selles teemas kahelnud, näeb nüüd, et vajadus on tõsine. Nüüd on selline aura kogu sellel üleminekuteemal, et see on lõplik ja tagasivaatamist enam ei ole.“
Lukase hinnangul on positiivsele hoiakule andnud palju kaasa asjaolu, et Ida-Virumaad käsitletakse üleminekuprogrammis rahaliselt eraldi. „Seda nähakse riigi poolt komplimendina,“ märkis ta.
Avapauk aastal 2024
Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal. Koalitsioonileppe järgi peaks siinne haridussüsteem eestikeelsele õppele üle saama mindud 2030. aastaks.
Selleks on vaja suurendada kõigil õppetasemetel eestikeelse õppe mahtu ning tagada selleks vajaliku eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu.
Järgmisel neljal aastal näeb eestikeelse hariduse tegevuskava ette riigieelarvest lisainvesteeringute taotlemist suurusjärgus 300 miljonit eurot. Täiendavalt panustab riik eesmärgi saavutamisesse EL tõukefondide vahendeid suurusjärgus 46 miljonit eurot.
Suuremahulise väljakutsega rinda pistmiseks tõstetakse järgmisel aastal õpetajate palkasid. Kui riigi keskmine õpetaja kuupalk saab olema 2048 eurot, siis Ida-Virumaal eesti keeles õpetav pedagoog hakkab Lukase lubatu alusel saama pangakontole kuupalgaks 3000 eurot.
