Jahmatav tulemus Lääne-Harju vallas: 88% konteineritest sisaldab vale prügi

Lääne-Harju vallas tehti kolme kuu jooksul segaolmejäätmete pistelist kohtvaatlust. PrügiBinGO nime kandva pilootprojekti eesmärgiks oli kaardistada jäätmete liigiti kogumise hetkeseisu. Selgus, et 88% vaadeldud segaolmejäätmete konteinerit sisaldas jäätmeid, mis sinna ei kuulu.

„Vaadates tänast jäätmete seisu kõikjal Eestis, siis on selge, et paljud senised meetodid selle parandamiseks on oma aja ära elanud. Sama selge on see, et ainult teavitustööst on vähe. Uued lahendused jäätmete liigiti kogumise edendamiseks on vägagi tervitatavad ning nii me PrügiBinGOt proovida otsustasimegi,“ selgitab Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.

PrügiBinGOt viib läbi Ecomarketer OÜ ning see on üles ehitatud selliselt, et juhuvalimiga prügikonteinerite sisud vaadatakse läbi pilguga, kas jäätmed on õigetes konteinerites. Konteinerite omanikud saavad ka sellekohase teavituse koos tagasisidega. „Eesmärk ei ole kedagi panna häbiposti, vaid vastavalt tulemustele kas tunnustada või siis selgitada, mida peaks teisiti tegema,“ lisab Saat.

Lääne-Harju vallas tehti PrügiBinGOt kokku viiel korral augustist oktoobrini. Kokku käidi 378 lepingulise jäätmevaldaja aadressil, et vaadelda 439 kogumismahuti sisusid, sealjuures keskenduti segaolmejäätmetele. Töövõtja kaasas piirkonna jäätmevedaja Eesti Keskkonnateenused ning seega viidi vaatlused läbi graafikujärgsetel veopäevadel. Valimisse sattunud jäätmevaldajatele nõustamine/teavitamine toimus PrügiBinGO mooduli kaudu automaatselt. Vastavalt tulemustele edastati märgukirjad/tunnustuskirjad, et edendada jäätmete liigiti kogumist ning parandada jäätmekäitumist või avaldada tunnustust eeskujuliku jäätmekäitumise puhul.

Segaolmejäätmete konteinerite vaatluse tulemusel selgus, 88% konteinerites oli jäätmeid, mis sinna kuuluma ei peaks. 12% olid sellise sisuga, nagu nad olema peaksid. Jäätmeliigiti olid tulemused sellised:

• 77% sisaldasid plast- ja metallpakendeid, joogikartongi;

• 55% sisaldasid toidujäätmeid;

• 35% sisaldasid klaaspakendeid;

• 21% sisaldasid papp- ja paberpakendeid;

• 7% vanapaberit

• ning harvematel juhtudel biolagunevaid aiajäätmeid (5%), elektroonikat (4%), ja ehitusjäätmeid (2%).

PrügiBinGO idee autori ja arendaja Margus Vetsa sõnul on Lääne-Harju vald peale Tallinna linna ja Tartu linna kolmas omavalitsus, kes seda Eestis piloteeris.

„PrügiBinGO unikaalne väärtus ei peitu üksnes selles, et on võimalik tuvastada mittevastavusi jäätmetekitajate lõikes ja neile sellest tulenevalt sihipärast jäätmenõustamist pakkuda, vaid ka selles, et tuvastame neid majapidamisi, kellel on jäätmete liigiti kogumisega asjad korras. Siiani on olmejäätmete sortimisuuringute tulemusel selgunud, et liigiti kogumisega on olukord keskmiselt kehvasti, aga tublid liigiti kogujad ei ole välja tulnud. PrügiBinGO läbiviimise hüpotees on see, et see aitab kaasa jäätmete liigiti kogumise edendamisele.“