Nädala jooksul lisandus 3219 haigusjuhtu, millest 1055 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2164 kliiniliselt diagnoositud. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul püsib uute COVID-19 haigusjuhtude arv stabiilne. „Haigestumise suurenemine vanemaealiste patsientide seas võib mõjutada COVID-19 hospitaliseeritute arvu järgnevate nädalate jooksul,“ selgitas Varjas ja lisas, et hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv ja nendes tuvastatud nakatunute arv on jäänud samasse suurusjärku.

Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 246 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil viis. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 218 patsienti, kellest 108 hospitaliseeriti sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on kasvanud 8,7 pealt 13 peale. Nädala jooksul suri kümme inimest vanuses 79-97, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.

Nädala jooksul manustati 5281 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 185. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 483 322 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7%.

COVID-19 vaktsiini teist tõhustusdoosi soovitab ekspertkomisjon riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad komisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, samuti hooldekodude elanikud ja töötajad ning tervishoiutöötajad. Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest.

42. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on reovees SARS-CoV-2 viiruse sisaldus võrreldes eelmise nädalaga sarnasel tasemel. 61% seiratud asulaproovidest on ulatuses punasel ohutasemel, 32% seiratud asulaproovidest on oranžil tasemel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid