Idee kohustuslikkusest käis sel nädalal välja tema parteikaaslane Riho Terras. „Riigikaitseõpetus on suuresti õpetus riigist. See annab ülevaate sellest, milleks on riik tähtis ja milleks on kaitseväge vaja. Ühtlasi kasvatab see noortes kodanikutunnet ja kaitsetahet,“ lausus eurosaadik Terras, kes varem juhtinud kaitseväge.

Delfi uuris, mis arvab mõttest vastava valdkonna minister Lukas. „Olin haridus- ja teadusminister siis, kui viisime sisse praeguse süsteemi – koolile kohustuslik, õpilasele vabatahtlik. Riigikaitseõpetuse kursuse läbib ligi pool gümnaasiumi lõpetanutest. See ei ole halb näitaja – paljudes koolides on aine ka vabatahtlikuna päris populaarne,“ lausus ta.

Lukas lisas, et praeguses olukorras peaksid aga mingid riigi- ja tsiviilkaitselased teadmised ja oskused olema kõigil. Kas astute ise samme, et ettepanek kohustuslikkusest jõuaks valitsuse lauale? „Praegu just valmistame ministeeriumis valitsusele esitamiseks ette uut õppekava. Vaatame, kas riiklikult kohustuslikku õppekava ossa seda panna saab – siis tuleb kas kohustuslikku osa suurendada või teha seda mõne muu aine tundide arvel,“ kostis Lukas.

Kõrvalt tekib kohe küsimus, kas kohustusliku ainena oleks selle jaoks piisavalt õpetajaid. „Nähes, kui palju astub praegu kaitseliitu uusi inimesi ja kui kõrgeks on selle organisatsiooni vaimne potentsiaal kujunenud, usun, et spetsialistide puudust ei oleks ja et mõningase pedagoogilise hariduse omandamiseks oleks paljud valmis,“ arvas Lukas.

Tema kinnitusel plaanitakse teha uuring, et saada ülevaade, kuidas riigikaitseõpetus seni koolides vastu võetud ja kui suur on huvi selle õpetamise laiendamiseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid