Juhikandidaadi sõnul on kapo töömaht pärast 24. veebruari suurenenud.

Kirjeldage palun, millist tööd te seni kaitsepolitseiametis teinud olete.

Tõepoolest, olen töötanud kaitsepolitseiametis 20 aastat erinevates struktuuriüksustes, erinevatel ametikohtadel. Nendest viimased 12 aastat erinevates juhifunktsioonides ja ka praegu kaitsepolitsei keskaparaadis struktuuriüksuse juhina. Minu tööalane professionaalne suund on olnud vastuluure ja põhiseadusliku korra kaitse ehk Vene Föderatsioonist lähtuvate ohtude tõkestamine. Ka tänasel päeval tuleneb ainus tõsine eksistentsiaalne oht Eesti vabariigile Venemaalt. Sellega me tegeleme kindlasti aktiivselt.

Mida tänavune aasta kapole tähendanud on, kas töö on intensiivsem?

Kahtlemata on käesolev aasta olnud väga pöördeline. 24. veebruaril alustas Venemaa otsest agressioonisõda. Seni varjuti nii-öelda rahvavabariikide ja muude vabatahtlike varju. Nüüd alustati otsest agressiooni. Kindlasti on see muutnud Venemaast tuleneva ohu olemust. See on toonud meile tööd juurde, aga see ei ole fundamentaalselt muutnud kaitsepolitseiameti tööd või rolle. Venemaa on olnud oht kogu aeg, oleme näinud seda 1990. aastate algusest. Meenutame kasvõi Sillamäe ja Narva referendumeid, pronksisündmusi, valimistesse sekkumise katseid, rohkem kui 20 Eesti tabatud Vene luureagenti. Tööd jagub.

Mis teie jaoks juhina kõige tähtsam saab olema, kui juhina tööd alustate?

Üks on meie põhitööprotsess, mis on praeguses julgeolekuolukorras äärmiselt oluline. See tähendab tasemel teabehanget, analüüsi, ohuhinnanguid ja ohtude piisavalt varajases faasis tõkestamist.

Politseinike ja päästjate palkadest räägitakse üksjagu. Kui palju saavad kaitsepolitsei ametnikud oma palgaga rahul olla?

Alati võib tahta rohkem, aga ma arvan, et kaitsepolitseinikud saavad oma palgaga hakkama.

Kapos juba 2001. aastast

Kärt Anvelt

Kapo peadirektori kandidaat Margo Palloson ei ole avalikkusele tuntud, kuid ta töötab kapos alates 2001. aastast, vene suunal. Palloson on lõpetanud sisekaitseakadeemia, kus tema lõputöö teema oli „Julgeolekupoliitiliste otsuste kujundamine Eesti Vabariigis“.

2017. aastal kaitses Palloson Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonnas õiguse instituudis magistrikraadi. Seal oli tema lõputöö teemaks „Õigeusu kirik pehme võimu instrumendina Venemaa välispoliitikas Moldova näitel“.

2004. aastal andis president Arnold Rüütel Pallosonile lipniku auastme.

2018. aastal andis president Kersti Kaljulaid Pallosonile Kotkaristi IV klassi teenetemärgi pikaajalise ja tulemusliku töö ees Eesti julgeoleku tagamisel ja põhiseadusliku korra kaitsel.

Pallosoni iseloomustatakse kui tasakaalukat ja asjalikku inimest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid