Eelmisel nädalal kiideti valitsuse tasandil heaks eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava, millega plaanitakse kõigis Eesti koolides minna üle eestikeelsele õppele 2030. aastaks. Eelnõu pole veel parlamendis heaks kiidetud, kuid järgmise aasta riigieelarves on RE-I-SDE koalitsioonileppes välja toodud eesmärgini jõudmiseks ette nähtud 41 miljonit eurot.

Tallinna linnavolikogu opositsiooni kuuluvad fraktsioonid tegid eestikeelsele õppele üleminekuks lisaettepanekud ka „Tallinn 2035“ strateegiasse ja vastavasse tegevuskavasse, kuid tänasel volikogu istungil hääletasid Keskerakonna ja SDE fraktsioonidesse kuuluvad volinikud need ettepanekud maha.

Täna ei olnud päevakorras mitte strateegia muutmine, vaid varem kinnitatud strateegia rakendamise katmine eelarveliste vahenditega linnaeelarvestrateegia raames.

Kris Süld

Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunik Kris Süld märkis, et tänasel Tallinna linnavolikogu istungil ei hääletatud siiski laiapindselt eestikeelsele õppele ülemineku küsimust.

„Tallinn 2035 strateegia on kinnitatud volikogus 17.12.2020. Täna ei olnud päevakorras mitte strateegia muutmine, vaid varem kinnitatud strateegia rakendamise katmine eelarveliste vahenditega linnaeelarvestrateegia raames,“ märkis ta. „Nagu linnapea ka täna volikogus kinnitas, ei ole Tallinn vastu eestikeelsele õppele üleminekule. Küll aga soovib omapoolsed konkreetsed tähtajad ja tegevused sätestada linna rakenduskavades pärast seda, kui vastav seadus on riigikogus vastu võetud. Täna ei ole riigikogu eelnõu arutelusid veel isegi alustanud. Sellest tulenevalt leidis linnavalitsus ja ka linnavolikogu rahanduskomisjon, et linnapoolsete tegevuste konkreetne eesmärgistamine saab toimuda pärast seda, kui riik on seadusandliku raami kehtestanud.“

Volikogu Isamaa fraktsiooni esimehe Karl Sander Kase sõnul ei ole võimalik leppida linnavalitsuse eitava seisukohaga.

„Tallinnas ei juhtu eestikeelsele õppele üleminek iseenesest. Järgmise aasta riigieelarves on selleks ette nähtud täiendavad vahendid ning kokku on pandud konkreetne tegevuskava. Tallinn koolipidajana peab seda protsessi aktiivselt juhtima. Tallinnast peab saama eestikeelne ja eestimeelne linn,“ ütles Kase.

Eestikeelsele õppele ülemineku ettepanekud tegid ka Reformierakonna ja EKRE fraktsioonid.

Mart Kallas: see on skandaalne

Ka EKRE on avaldanud linna juhtiva koalitsiooni käigu suhtes pahameelt: partei fraktsiooni esimees Mart Kallas taunib linnavolikogu otsust jätta „Tallinn 2035“ rakenduskavast välja eesmärgid, et pealinnas hakkaks õpe ja koolijuhtimine toimuma täies mahus eesti keeles.

EKRE fraktsiooni hinnangul on oluline, et üleminek eestikeelsele õppele kajastuks ka Tallinna arengudokumentides ning tegi ettepaneku panna rakenduskavasse eesmärgid, et 2030. aastaks on Tallinna venekeelsed munitsipaalkoolid ja riigigümnaasiumid üle läinud 100% eesti õppekeelele ning kõik Tallinna koolijuhid valdavad kõrgtasemel eesti keelt.

„Kaheksa aastat on piisav aeg, et välja koolitada kompetentne personal, kes suudab vene koolides eesti keeles õpetada ning teha koolides vajalikud ümberkorraldused. Ka koolijuht peab oskama haridusasutuse asju ajada korrektses eesti keeles, et olla eeskujuks personalile ja õpilastele,“ ütles Kallas. „On skandaalne, et Keskerakond ja sotsid on vastu eesmärgile, et aastaks 2030 ei oleks Tallinna munitsipaalkoolides tööl mitte ühtegi keeleseadusele mittevastavat koolijuhti ning õpe toimuks täies mahus eesti keeles.“

Kõlvart: hinnang, et Tallinn seisab eestikeelsele haridusele vastu, ei ole adekvaatne

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart (KE) on öelnud, et hinnang, justkui Tallinn seisaks eestikeelsele haridusele ülemineku vastu, pole adekvaatne.

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Sander Andla küsis meerilt linnavolikogu infotunnis, kuidas edeneb riigikeelsele õppele ülemineku ettevalmistus Tallinnas.

„Dokument on praegu riigikogus, mis vormis see vastu võetakse, seda me veel ei tea. Eeldame, et sisu jääb umbes samaks. Mulle tundub, et teie hinnang, et Tallinn seisab eestikeelsele haridusele vatsu, ei ole adekvaatne. Aastate jooksul tegi Tallinn palju selleks, et pakkuda lastele ja õpetajatele võimalusi keelt õppida,“ rääkis linnapea Kõlvart.

„Oleme ka meie panustanud ja osalenud erinevates projektides, olgu see keelekümblus jms. Me oleme teinud kõik selleks, et eestikeelset haridust toetada,“ lisas ta.

Kõlvart ütles veel, et Tallinn on panustanud ka sellesse, et õpetajad saaksid tasuta keelt õppida. Ta rõhutas, et hariduse sisu ja õpetajate ettevalmistamine on riiklik ülesanne.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid