GRAAFIK | EKRE-l aegade suurim, Keskil madalaim toetus. Kaja Kallase lootus jätkata paranes veidi

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös valminud uuringu tulemused näitavad EKRE-le head seisu, ent nende esimehe Martin Helme lootused peaministriks saada said väikese tagasilöögi.

Jüri Ratase teise valitsuse erakondade (Keskerakond, EKRE, Isamaa) koondtoetus vähenes võrreldes praeguse, Kaja Kallase valitsuse erakondade (Reformierakond, Isamaa, sotsiaaldemokraadid) toetusega 1,8 protsenti.

EKRE kasvatas oma rekordtoetust 0,1 protsendi võrra 27,5-ni. Reformierakonna reiting kasvas poole protsendi võrra 31,7-ni ja on 2,8 protsenti suurem kui nelja aasta tagustel valimistel. See tähendaks praeguse seisuga valimisvõitu ligikaudu 35–38 riigikogu koha saavutamisega.

EKRE toetuse kasv ei saa seega tulla ainult Reformierakonna arvelt. Viimastel nädalatel on langenud sotsiaaldemokraatide reiting, mis on sel korral 6,6 protsenti. Isamaad toetab 7,4 protsenti, mis tähistab mõningast kosumist võrreldes möödunud nädalaga, ent veel suvel ületas nende toetus 9 protsenti. Eesti 200 tulemus püsis muutumatuna 9,2 protsendi juures.

Märkimisväärseim kaotaja on Keskerakond. 14,1 protsenti toetust on veel protsendi võrra madalam kui senine, kuu tagune madalpunkt. Võimalike võimukombinatsioonide vaates tähendab see, et Kaja Kallase praeguse valitsuse erakondade toetus on kasvanud, sest Jüri Ratase teise valitsuse taastamine saaks praeguse seisuga õnnestuda vaid juhul, kui suudetakse hoida koos napivõitu parlamendienamust umbes 52 kuni 54 kohaga. 2019. aastal saadi kolmekesi 57 kohta, ent siis oli nende koondtoetus 52,3 protsenti ehk 3,3 protsenti rohkem kui praegu.