Avalduse poolt hääletas 88 riigikogu liiget. Hääletamata jätsid Keskerakonna fraktsiooni liikmed Siret Kotka ja Kersti Sarapuu ning fraktsioonitu Mihhail Stalnuhhin.

Avalduse kohaselt mõistab riigikogu karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise ning kinnitab, et Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. „Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust. Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas,“ seisab 85 riigikogu liikme esitatud avalduses.

Riigikogu toetab Rahvusvahelise Kohtu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alustatud uurimisi Ukraina territooriumil toimepandud kuritegude väljaselgitamiseks ning peab vajalikuks agressioonikuriteo süüdlaste üle kohtupidamist rahvusvahelises eritribunalis.

„Toetades Ukraina parlamendi üleskutset riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole, kuulutab riigikogu Venemaa režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, kelle tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda. Riigikogu kutsub rahvusvahelist kogukonda üles vastu võtma analoogseid deklaratsioone,“ seisab avalduses.

Lisaks mõistab riigikogu avalduse kohaselt hukka Venemaa Föderatsiooni võimude toetusel loodud relvastatud rühmituste nagu Wagneri Grupp kasutamise agressioonis ning peab vajalikuks tunnistada Venemaa Föderatsiooni loodud niinimetatud Donetski ja Luhanski rahvavabariikide relvajõud ja Wagneri erasõjafirma terroristlikeks organisatsioonideks.

Riigikogu mõistab avalduses hukka ka rahvusvahelist õigust rikkuva mobilisatsiooni väljakuulutamise ja läbiviimise Venemaa režiimi poolt, märkides, et agressioonikuriteo jätkamise eesmärgiga läbiviidud mobilisatsioon on kuritegu rahu vastu.

Avalduse kohaselt toetab riigikogu nõudmist võtta Venemaa Föderatsioonilt ära ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme staatus, kutsub Euroopa Liidu liikmeriike ühtsusele Venemaa Föderatsiooni ja tema liitlase Valgevene suhtes täiendavate majanduslike ja isikute vastu suunatud sanktsioonide rakendamisel ning jälgima seni kehtestatud sanktsioonide ranget järgimist.

Samuti kutsub riigikogu avalduses Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike otsustavalt suurendama relvaabi Ukrainale, mis on vajalik Venemaa Föderatsiooni agressiooni tagasilöömiseks ning Ukraina suveräänsuse taastamiseks tema territooriumi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Samuti tuleb avalduse kohaselt suurendada Ukrainale antavat humanitaarabi ja toetada riiki sõjajärgses ülesehituses. „Eesti toetab kõikide võimalike vahenditega Ukraina rahvast, riiki ja armeed sõjas agressoriga ja usub Ukraina võitu, kuna vaid see taastab rahu Euroopas,“ seisab täna vastu võetud avalduses.

Tegu on neljanda avaldusega, mille riigikogu on sel aastal Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks teinud. 18. jaanuaril võttis parlament vastu 28 riigikogu liikme esitatud avalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks, 23. veebruaril 86 riigikogu liikme esitatud avalduse Venemaa agressioonist Ukraina vastu ning 21. aprillil 84 saadiku esitatud avalduse Venemaa sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid