DELFI UKRAINAS | Vitali Klõtško: tänaseid rünnakuid Kiievi pihta ei saa nimetada teisiti kui genotsiidiks

Venemaa tuletas täna Kiievile taas meelde, et on võimeline andma õhulööke ka pealinna pihta. Kui nädal tagasi külvasid siin tipptunnil surma kallid raketid, siis täna saabusid surmasaadikud „otse“ Iraanist Shabad-droonide kujul.

„Jälle plahvatused, no mis siis.“ Neiu mu kõrval rongikupees ei saaks olla telefoniga rääkides ükskõiksem. Keegi teisel pool toru vist pole. „Ei, ma ei karda. Kõik on normaalne,“ rahustab ta kedagi. Arusaadav, Mukatševos, kus ta rongi peale tuli, on sõda midagi väga-väga kauget, peaaegu sama kauget kui Eesti. Kiievisse on üle 800 kilomeetri.

Samal ajal hakkab piiksuma telefon, mis mingil põhjusel ei taha ega taha võrku minna (natuke halvem variant kui lihtsalt „s*tt levi“). SMS Eestist hoiatab, et rünnati midagi raudteejaama juures.

Rong jõuab kohale täpselt. Väärika rahuga. Vaksalist mõnisada meetrit eemal seisavad tuletõrjeautod ning automaatide ja korralike kiivrite-kilpidega politseinikud. Üksikud inimesed pildistavad raudteeäärse elektrijaama ning soojussõlme juures maja ülakorrusel olevat auku. Sinna tuli rakett sisse nädala eest. Teisel pool on Iraani lennumasin leidnud üles elumaja.

Ainult et kui päris sihtmärk oli inimestest tühi, siis elumaja mitte. Ajaks, kui kohale jõuan, on päästetud 18 elanikku, kaks lebavad surnult tänaval. Ajakirjanikke aetakse juba minema – kardetakse, et ka kõrvalmaja võib pärast plahvatust kokku variseda.

Enne mind Kiievisse jõudnud Roman Starapopovil läks aga korda saada kohapealt intervjuu ka Kiievi Linnapea Vitali Klõtškoga.