Valimiskastis oli 195 kehtivat sedelit, esimeheks valiti Lauri Hussar 101 häälega. Kristina Kallase poolt hääletas 94 erakonna liiget. Hussar tänas kõnes Kallast ning sõnas et „palju tööd on veel teha“.

Kristina Kallas ütles Delfile, et uuelt juhilt ootab ta eelkõige head ja selget programmi. Valijad tahavad ikka näha, et on olemas tugevate programmiliste seisukohtadega erakond, lisas ta. Miks ta pearteijuhi koha kaotas? Kallas vastas Delfile, et küllap ootavad inimesed praegu rohkem teravamat, poliitilisemat liidrit kui tema.

Vastne parteiliider Lauri Hussar ütles Delfiga vesteldes, et loodab Kristina Kallase pääsu partei juhatusse. Hussar nentis, et võid tõi talle ilmselt erakonnakaaslaste ootus muutuste järele. Kristina Kallasel on kindlasti koht minu meeskonnas, ütles Hussar.

„Ma arvan, et erakonnas oli väike ootus, et Eesti 200 vajab muutust ja ja kuigi Kristina Kallas on teinud väga head tööd, siis siis erakonna erakonna liikmetest täna siiski üle poole, kes siinkohal olid, leidsid, et et sa seda muutust on tarvis. Sellest muutusest rääkisin mina oma kõnes. Eesti 200 läheb aga edasi ühe ühe meeskonnana ja kindlasti on Hendrik Terrasel kui ka Kristina Kallasel koht minu meeskonnas,“ ütles Hussar Delfile.

„Kõige esimese asjana ma ootan ära juhatuse valimised, vaatan, milline saab olema see, see tegevmeeskond, kellega me hakkame valmistuma eelseisvaks teeks märtsivalimisteks ja, ja siis on juba järgmine asi see, et me kutsume kokku juhatuse koosoleku ja paneme juba väga selgelt paika tööülesande plaanid, plaanid ja kavad ja siis algab üks suur töö selleks, et Eesti 200 teeks märtsivalimistel väga hea tulemuse,“ tutvustas värske parteiliider oma lähima ajal plaane.

Juhatuse liikmeteks valiti Kristina Kallas, Hendrik Terras, Kalev Stoicescu, Margus Tsahkna ja Züleyxa Izmailova. Lauri Hussar soovis, et juhatus kinnitaks aseesimeesteks Kallase ja Terrase, mida juhatus ka tegi.

Hendrik Terras teatas üldkogu ajal, et võtab kandidatuuri tagasi ja soovitas oma toetajatel hääletada Lauri Hussari poolt. Delfile põhjendas ta oma teguviisi asjaoluga, et tal ei ole nii pikka ja laiapõhjalist poliitilist kogemust kui Lauri Hussaril. Uuest juhist loodab ta peamiselt seda, et nüüd hakkaks Eesti200 selgemalt väljendama, mille eest partei seisab.

Erakond läheb uue esimehe valimisele vastu aina langeva reitinguga – Norstati andmetel on praegu erakonna toetus 9,2 protsenti, kuid enne Ukraina sõja algust oli toetus 20 protsenti.

Kallasele heidetakse peamiselt ette vähest poliitilist kõhutunnet. 28. septembril Eesti Päevalehes Tagatoa rubriigis ilmunud loos kirjeldavad erakonna liikmed, kuidas Kallas on olulised ja suured teemad ühiskonnas maha maganud ning probleeme on olnud ka sõnavõttudega.

„Kristina ütleb, et ta on teadlane. Et ta tahab ühe või teise asja, teema, probleemi olemusest enne põhjalikult aru saada, kuid poliitikas ei ole aega oodata. Poliitilisel liidril peavad olema instinktid, ta peab kiiresti reageerima, ta peab olema eestvedaja. Kristinas pole seda ja eks ta ole ka oma sõnavõttudega võssa läinud,“ lausuti parteist.

Hussar kirjutas erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et ei kandideeriks Eesti 200 esimeheks, kui erakonnas oleks kõik korras. „Me oleme endale seda siiani sisendanud, aga vaadates tänast olukorda, siis nii see paraku ei ole.“

Endine pikaaegne ajakirjanik andis parteikaaslastele mõista, et Eesti 200 vajab muutust poliitika tegemise viisis ja vormis. „Me vajame uut käiku erakonna kui organisatsiooni ehitamises ja selget plaani erakonna rahaasjade korraldamisel,“ kirjutas Hussar.

Eesti 200 peab alles esimest korda üldkogu. Lisaks valitakse üldkogul ka uus juhatus, kus vaid kaheksale kohale kandideerivad 28 inimest. Igal erakonna liikmel on juhatuse valimistel kaheksa häält.