Kokkulepe sõlmiti Rootsi demokraatidega, kes toetavad valitsust ise sinna kuulumata, vahendab SVT.

Valitsuse moodustanud erakonnad ei moodusta parlamendienamust, mistõttu on tegemist vähemusvalitsusega.

Ehkki moderaadid ja kristlikud demokraadid püüdsid kampaania ajal ka Rootsi demokraatide valijaid ja tunnustasid nende kompromissituid seisukohti immigratsiooni ja kuritegevuse teemal, leidsid nad samal ajal, et valitsusse laskmiseks on erakond ikka veel liialt äärmuslik ja ebaküps. Liberaalid ähvardasid resoluutselt, et ei lähe Rootsi demokraatidega valitsusse.

Pärast septembri keskel toimunud valimisi ameti maha pannud peaminister Magdalena Anderssoni juhitud sotsiaaldemokraadid on Rootsis 30% toetusega endiselt populaarseim partei, kuid neid toetanud jõud (vasakpartei, rohelised ja tsentristid – toim) jäävad kokkuvõttes vähemusse. Paremplokk sai Riksdagis 176, punaroheline blokk aga 173 kohta.

Immigratsioonivastased Rootsi demokraadid tõusid valimiste järel riigi suuruselt teiseks ​​parteiks. Demokraatide juht Jimmie Åkesson kuulutas, et nüüd on aeg seada Rootsi esikohale. Tema sõnul hääletas rahvas selgelt võimuvahetuse poolt ja seda kavatsetakse ka pakkuda.