Valgevenes kuulutati välja terroritõrje operatsioon. Kas Lukašenka alustas varjatud mobilisatsiooni?
(248)
„Üksikute naaberriikide poolt kavandati provokatsioone, mis olid seotud Valgevene territooriumi teatud osade hõivamisega,“ kirjeldas Valgevene välisminister Vladimir Makei reedel avaldatud intervjuus Izvestijale.
Makei sõnul pidas riigi juht Aljaksandr Lukašenka mitmeid kohtumisi õiguskaitseorganite esindajatega ning riigis otsustati välja kuulutada terroritõrje operatsioon.
„Loomulikult ei tohiks praeguses olukorras ükski sedalaadi signaal jääda adekvaatse vastuseta. Seetõttu on Valgevene vabariigi relvajõud, õiguskaitseorganid ja eriteenistused valmis tõrjuma kõiki naaberriikide provokatsioone,“ selgitas minister.
Makei rääkis, et Valgevene ei saa tänapäevases maailmas enam peaaegu kedagi usaldada ning oma rahva turvalisuse tagamiseks ollakse valmis reageerima. Ta õigustas Venemaal välja kuulutatud mobilisatsiooni ning ütles, et mobilisatsioon oleks võimalik korraldada ka Valgevenes. Ent kuna Valgevene ja Venemaa väed on sama ülesehitusega, tuleb aegsasti mõelda ka õppetundidele, mida praegu Venemaa puhul näha on.
Peale selle väitis Makei, et Euroopa kolleegid andsid Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile kevadel korralduse lõpetada läbirääkimised Venemaaga. „Ei saa välistada isegi kolmanda maailmasõja algust,“ ütles Valgevene minister.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas teisipäeval G7 grupi riikide juhte, et Venemaa võib üritada Valgevenet sõtta kiskuda. Presidendi sõnul valmistab Valgevene ette provokatsioone, millest peaks jääma mulje, et Ukraina ründab Valgevenet.
Kas riigis algas varjatud mobilisatsioon?
Valgevenes teatati eile ajateenijate korralisest „sõjaväelise valmisoleku kontrolli“ kutsumisest. Opositsioonilise väljaande Naša Niva allikate teatel alustati selle varjus tegelikult mobilisatsiooni. Esimesel etapil see väidetavasti suuri linnu ei puuduta, kõigepealt mobiliseeritakse maaelanikkond. Varjatud mobilisatsiooni eesmärk on suurendada Valgevene lahinguüksuste komplekteeritust.
Sõjaväelaste sõnul tähendaks kuni 2000 inimese mobiliseerimine kitsamat komplekteerimist, näiteks suurtükiväe lahinguülesannete täitmiseks. Kui mobiliseeritute arv ületaks 5000 piiri, tähendaks see juba mingis kindlas suunas löögirühma moodustamist.
