16 liikmest, kes avaldusele oma nime alla ei pannud, 11 on EKRE saadikud: Peeter Ernits, Kalle Grünthal, Helle-Monika Helme, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeit, Kert Kingo, Siim Pohlak, Paul Puustusmaa, Urmas Reitelmann, Jaak Valge. Lisaks neile oli eelnõu avalduselt puudu Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhini, Aadu Musta, Ants Laaneotsa ja Eerik-Niiles Krossi nimed.

Riigikogu väliskomisjon arutab avalduse eelnõu täiskogu ette arutlusele ja hääletusele saatmist täna pärastlõunal.

Eelnõu kohaselt mõistab riigikogu karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise ning kinnitab, et Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. „Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust. Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas,“ seisab eelnõus.

Eelnõu järgi toetab riigikogu Rahvusvahelise Kohtu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alustatud uurimisi Ukraina territooriumil toimepandud kuritegude väljaselgitamiseks ning peab vajalikuks agressioonikuriteo süüdlaste üle kohtupidamist rahvusvahelises eritribunalis.

„Toetades Ukraina parlamendi üleskutset riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole, kuulutab riigikogu Venemaa režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, mille tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda. Riigikogu kutsub rahvusvahelist kogukonda üles vastu võtma analoogseid deklaratsioone,“ seisab eelnõus.

Lisaks mõistab riigikogu avalduse eelnõu kohaselt hukka Venemaa Föderatsiooni võimude toetusel loodud relvastatud rühmituste nagu Wagneri Grupp kasutamise agressioonis ning peab vajalikuks tunnistada Venemaa Föderatsiooni loodud niinimetatud Donetski ja Luhanski rahvavabariikide relvajõud ja Wagneri erasõjafirma terroristlikeks organisatsioonideks.

Riigikogu mõistab eelnõu kohaselt hukka ka rahvusvahelist õigust rikkuva mobilisatsiooni väljakuulutamise ja läbiviimise Venemaa Föderatsiooni režiimi poolt, märkides, et agressioonikuriteo jätkamise eesmärgiga läbiviidud mobilisatsioon on kuritegu rahu vastu.

Eelnõu järgi toetab riigikogu nõudmist võtta Venemaa Föderatsioonilt ära ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme staatus, kutsub Euroopa Liidu liikmeriike ühtsusele Venemaa Föderatsiooni ja tema liitlase Valgevene suhtes täiendavate majanduslike ja isikute vastu suunatud sanktsioonide rakendamisel ning jälgima seni kehtestatud sanktsioonide ranget järgimist.

Samuti kutsub riigikogu eelnõu järgi Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike otsustavalt suurendama relvaabi Ukrainale, mis on vajalik Venemaa Föderatsiooni agressiooni tagasilöömiseks ning Ukraina suveräänsuse taastamiseks tema territooriumi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Samuti tuleb eelnõu kohaselt suurendada Ukrainale antavat humanitaarabi ja toetada riiki sõjajärgses ülesehituses. „Eesti toetab kõikide võimalike vahenditega Ukraina rahvast, riiki ja armeed sõjas agressoriga ja usub Ukraina võitu, kuna vaid see taastab rahu Euroopas,“ seisab täna esitatud avalduse eelnõus.

Riigikogu on teinud sel aastal Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks juba kolm avaldust: 18. jaanuaril võttis parlament vastu 28 riigikogu liikme esitatud avalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks, 23. veebruaril 86 riigikogu liikme esitatud avalduse Venemaa agressioonist Ukraina vastu ning 21. aprillil 84 saadiku esitatud avalduse Venemaa sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid