Keskkonnaministri sõnul käib töö selle nimel, et vajalik raha veemajanduskavades nõutud investeeringuteks ka leida. „Muude keskkonnaprobleemidega tegeledes ei tohi vett jätta tagaplaanile. Puhas vesi on eluks hädavajalik nii tänastele kui ka tulevastele põlvedele ning seda ka väiksemates ning keskustest kaugemates paikades. Peame järjepidevalt seisma selle eest, et meie veevarud säiliks ja oleks puhtad,“ lausus Madis Kallas.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Reeda Iismaa sõnul on investeeringuteks vajaminevast rahast ligi 685 miljonit eurot olemas ning otsitakse võimalusi puuduoleva 165 miljoni euro saamiseks.
Iismaa sõnul halvendavad pinnaveekogude seisundit kõige enam toitained ja taimekaitsevahendid põllumajandusest, paisutõkestused, maaparandustööd ning tööstusest ja jääkreostusest vette sattuvad ohtlikud ained. Nende mõjude maandamist on tegevuskavasse kõige enam kavandatud. „Kõige kulukam on jääkreostuse eemaldamine. Näiteks plaanime puhastada Kohtla jõe suuet ning likvideerida Ämaris endise Nõukogude Liidu sõjaväelennubaasi kütusehoidlast pärinevat reostust.
Oleme Eesti saastatuima veekogu Kroodi oja jääkreostusest juba puhastanud, kuid veel on vaja tegeleda lähedal asuva kunagise Maardu Keemiakombinaadi territooriumilt ja suletud kaevandustest pärineva reostusega,“ selgitas Iismaa.
Endiselt on Eestis veel väheseid kohti, kuhu tuleb veekogude seisundi parandamiseks rajada ühiskanalisatsioon või seda uuendada. „Et vähendada toitainete sattumist Haapsalu rannikuveele, peab rajama ühiskanalisatsiooni Herjava külla. Jõgeva vallas Luua külas tuleb aga ühiskanalisatsioonisüsteemi uuendada, et Kaiavere järve seisund saaks paraneda,“ tõi Iismaa paar näidet.

Kokku on veekogude seisundi parandamiseks plaanis ette võtta 2300 tegevust, mida järgmisel viiel aastal hakkavad ellu viima riigiasutused, kohalikud omavalitsused, vee-ettevõtted, põllumajandustootjad jt tootmisettevõtted, maaparandussüsteemide omanikud, paisutajad, sadamad ja eraisikud.

Iismaa rõhutas, et muutused looduses võtavad aega, kuid pikemas perspektiivis läheb investeeringute abil pea kõikide Eesti veekogumite seisund paremaks.

Veemajanduskavades on Eesti veed jagatud majandamisüksusteks ehk veekogumiteks. Eestis on määratud 744 pinnaveekogumit ja 31 põhjaveekogumit. Veekogumid on omakorda jagatud arvestades veekogude valgalade hüdroloogilisi piire kolme vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Iga vesikonna kohta on koostatud veemajanduskava ja meetmeprogramm. Nende kokkupanekul osalesid Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Põllumajandus ja Toiduamet, Maves OÜ, kohalikud omavalitsused ja erinevad huvirühmad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid