„Varustuskindluse mõttes on tähtis, et see laev oleks olemas, ükskõik kummal Soome lahe kaldal,“ rääkis Sikkut.

Sikkuti sõnul mõistis ta juba juulis numbritele otse vaadates ja inimestega kohtudes, et LNG laev läheb ilmselt Soome. „Oli selge, et võrreldes kevadega, kui tehti kokkulepe, et sellele talvel läheb laev selle juurde, kes esimesena kai valmis saab - et võrreldes kevadega on Soome jaoks olukord muutunud,“ rääkis Sikkut.

„Objektiivselt võttes: Soomes on 650 megavatti gaasijaamu, mida Eestis ei ole. Kui Soomes jääb elektrit puudu, on ka meile hind kõrgem,“ lisas minister.

„Praeguste andmete põhjal on Baltikumi ja Soome piirkonnas selleks talveks gaasivarusid piisavalt“

Miks ei andnud riik aga eraettevõtjatele teada, et suure tõenäosusega läheb laev Soome ja ei tule Paldiskisse?

„Kai ehitus ja toruühenduse rajamine - see on imetlusväärne töö, mis on tehtud erasektori ja avaliku sektori koostööna, seda võib ainult tunnustada,“ alustas Sikkut. Ta jätkas: „Seda, et vastuvõtuvõimekus oleks meil olemas, arvestades, et navigatsiooniolud on meil paremad, meil on mittejäätuv sadam, ka tagavaravariandina, on üks asi. See on Eesti jaoks varustustkindluse projekt.“

Sikkut rõhutas, et praeguste andmete põhjal on Baltikumi ja Soome piirkonnas selleks talveks gaasivarusid piisavalt. „Aga see gaas ja tarbijad ei asu tingimata igal ajahetkel samas kohas. Eesti oleks ebavõrdsemas olukorras, kui meil ei oleks LNG vastuvõtuvõimekust ja hoidlat,“ rääkis Sikkut.

„Vastuvõtuvõimekuse loomine on riigi jaoks strateegiliselt vajalik,“ ütles Sikkut kokkuvõtvalt. „Mina olen väga riskikartlik inimene ja neid riske tuleks praeguses julgeolekuolukorras maandada.“