EKRE viimane eelnõu, nagu ka mitmed eelnevad, nägi muuhulgas ette odavama tööjõu sissetoomise piiramist, lühiajalise töötamise perioodi lühendamist, tähtajalise elamisloa saamise raskemaks muutmist olemasoleva elamisloaga abikaasa juurde tulla soovijale. Samuti sooviti tühistada mitmeid välismaalaste seadusega antud sisserände piirarvu erandeid, näiteks iduettevõtetele tehtud erisus.

Eelnõude arutelu riigikogus saatis EKRE saadikute hüperbooliderohke retoorika. Rahvuskonservatiivide fraktsiooni esimees Henn Põlluaas ütles esimesel lugemisel: „Toimuv sisseränne – ja ma ei räägi siin Ukraina sõjapõgenikest – on täiesti võrreldav nõukogude okupatsiooni aegse massilise sisserändega, mille eesmärk oli eestlaste muutmine vähemuseks omaenda kodumaal ja venestamine ehk teisisõnu, otse öeldes, genotsiid.“

Eelnõu nägi ette ka välismaalaste Eestis õppimise raskendamist. „Aga samas ei paku need võõrüliõpilased meile ühiskonnana tagasi midagi, sellepärast et õpe käib võõrkeeles, nad ei oskagi eesti keelt. Kui nendest osa, kes siia jäävad – see on ka väike osa ainult –, ka tööturule sisenevad, siis me ju teame, mis töökohad need on, kui nad eesti keelt ei oska, siis me näeme neid woldis ja boldis jalgrattaga ringi sõitmas ja pitsat laiali vedamas,“ lausus Põlluaas.

Täna olid esimesel lugemisel kuuest eelnõust kaks viimast. Need lükati tagasti häältega vastavalt 39-15 ja 38-17. Eelnõu edenemist toetasid vaid EKRE saadikud, tagasi lükkamise pooldajad olid erinevad võimuliidu saadikud Reformierakonnast, Isamaast ja sotsiaaldemokraatidest.