Vene mehed pagevad Kasahstani. 30ndates kirjanik: kuidas saan sõdida sõjas, mida ma ei taha võita?

Vladimir Putini teadet mobilisatsioonist võtsid paljud Vene mehed kui viimast häirekella, et riigist lahkuda. Just Kasahstan on nende jaoks üks põhisihtkohti, kuna seal otseselt keegi piiril kätt ette ei pane, kui dokumendid on korras.

Putin teatas 21. septembril spetsiaalses videopöördumises, et kirjutas alla ukaasile osalise mobilisatsiooni kohta.

Kasahstani võimude teatel on sellest ajast alates nende riiki sisenenud 200 000 Venemaa kodanikku. CNNi ajakirjanikud käisid riigi suurimas linnas Almatõs, kus sisserändurite voolu oli otsesõnu näha. Raudteejaama saabub rongidega pidevalt slaavi mehi, kes tulevad vagunitest välja oma seljakottidega, olles pisut segaduses. Telefonirakenduste abil otsitakse juhiseid, kuidas linnas orienteeruda.

Nad on tulnud siia eri paigust üle Venemaa - näiteks Peterburist, Kaasanist, Jaroslavlist ja mujalt. Nende kõigi põhjendus on sarnane ehk sundmobilisatsiooni vältimine. „See on midagi, milles ma ei taha osaleda,“ pihtis 30-aastane Sergei, kes töötab IT-valdkonnas. Ta saabus koos oma naise Irinaga. Nad loodavad reisida edasi Türki ning seejärel taotleda Schengeni viisat.

28-aastane insener Vadim Vadim meenutas, et sõja hakul osales ta Moskvas sõjavastastel protestiaktsioonidel. Nüüdseks on ta käega löönud ja arvab, et kodumaal pole võimalik midagi muuta. „Me ei taha seda sõda. Aga me ei saa ka midagi muuta oma riigis, oleme ju proovinud,“ rääkis ta enda ja oma mõttekaaslaste suhtumisest.

Jekaterinburgist pärit kirjanik Georgi sõnas CNNile, et elas eelmisel nädalal üle paanikahoo, mis tekkis ainuüksi mõttest, et ta peaks armeega liituma. „Kuidas saan sõdida sõjas, mida ma ei taha võita,“ küsis ta. 30ndates eluaastates Georgist jäid kodumaale maha naine ja laps. Ta loodab nüüd hankida Almatõs korteri ja soovib, et pereliikmed saaks teda talvel külastada. Ta nentis, et tal on uues riigis raske hakkama saada ja mõistvust leida. Ta näitlikustas, et temasugused venelased on nii põgenikud kui ka ühtlasi agressorid. „Kõik lihtsalt kodakondsuse põhjal. Ma ei ole kunagi seda sõda toetanud, ometi olen passi tõttu Vene riigiga seotud.“

Kasahstani piiridel on järjekorrad pikaks veninud. Eespool mainitud insener Vadim ja tema sõber Aleksei pidid ootama kolm päeva.

Eesti suursaadik Kasahstanis Toomas Tirs selgitas mõni aeg tagasi ERRile, et Kasahstan on Euraasia majandusühenduse ja SRÜ liige, nendesse kuuluvatel riikidel on omavahel viisavabadus. „Nende kodanikud saavad 30 päeva viibida ilma igasuguste takistusteta teises riigis. Pärast seda tuleb hakata oma olemist teises riigis registreerima - kas siis tööle või on mingid muud põhjused,“ rääkis suursaadik. Seega ei takista põhimõtteliselt miski Vene kodanikel, kellel on dokumendid korras, sisenemast viisavabalt Kasahstani, tõdes Tirs.