Muinsuskaitseametit haldavast kultuuriministeeriumist selgitati Delfile, et seal ei nähta alust Liisa Pakostale hüvitist maksta. Peadirektori viimane tööpäev on 16. oktoobril.

„Erinevad hüvitised ning nende maksmise alused on välja toodud avaliku teenistuse seaduses. Näiteks on ametniku palga ebaregulaarne osa muutuvpalk, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Eraldi lahkumishüvitist seaduses välja toodud ei ole,“ märgiti ministeeriumist.

Kultuuriministeeriumi hallatavatest asutustest omal käel lahkunud juhtidest on lähiajast peale Pakosta tuua näide, mil rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe tegi ahistamissüüdistuste tõttu avalduse peadirektori kohalt tagasi astumiseks. Suure skandaaliga lahkunud Mäe sai erinevalt Pakostast siiski kaasa kopsaka hüvitise: kuue kuu palga ehk 39 600 eurot.

Küsitavad lähetuskulud ja rahulolematus alluvate seas

Muinsuskaitseameti peadirektori Liisa Pakosta lahkumisavaldus järgnes meedias avalikustunud infole, et kultuuriministeerium korraldas juurdluse tema lähetuskulude uurimiseks. Peale selle kajastati ajakirjanduses ka Pakosta alluvate seas laialt levinud rahulolematust.

3. oktoobril kultuuriministeeriumi kantsleriga kohtunud Liisa Pakosta pani sel päeval lauale ka lahkumisavalduse. Ta märkis selgituseks, et tema ja kultuuriministeeriumi vahel on olnud eriarvamusi.

„Ma tulin muinsuskaitsesse väga ambitsioonika muutustekavaga, aga kui seisukoht teiselt poolt vastas, et 30 aastat on nii tehtud ja nii peaks edasi tegema, siis ma ei pea otstarbekaks seda vaidlust lõputult edasi pidada. Meil on eriarvamused selle kohta, kuidas neid muutuseid peaks ellu viima ja millised need olema peaks. Muinsuskaitse valdkonnal on otstarbekas, kui koostöö on parem,“ ütles Pakosta Delfile oma lahkumise tagamaid põhjendades.

Ta lisas, et eriarvamused seisnesid näiteks selles, kuidas tõlgendada muinsuskaitseseadusi ja kas seaduse muudatuste arutamiseks tuleks teha laiemat kaasamist või mitte.

Need lähetused olid ainult väga väike osa sellest arutelust.

Liisa Pakosta

Selle kohta, mis puudutab lähetusi ja nende kulude katmist, sõnas Pakosta, et võtab need kulud enda kanda. „Need lähetused olid ainult väga väike osa sellest arutelust. Selles osas meil eriarvamusi ei olnud,“ ütles ta. Tema sõnul katab ta umbes 550 eurot.

Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits kinnitas, et Pakosta ise otsustas esitada lahkumisavalduse. Sits lisas, et selle aja jooksul, kui Pakosta on muinsuskaitseameti juhina töötanud, on olnud mitmeid teemasid, kus kultuuriministeeriumi ja Pakosta koostöö pole olnud kõige parem.

„Käisime need teemad läbi, sealhulgas värskelt valminud sisekontrolli auditi lähetuste osas, aga ka erinevad muinsuskaitse valdkonda puudutavad väljaütlemised,“ ütles Sits.

Sits lisas, et lähetuskulusid pole ta veel kinnitanud, aga peadirektor teeb need korda vastavalt auditi ettepanekutele ning seejärel on võimalik need kinnitada. „Riigile oli vaidluskoht see, kas on täiendavaid kulutusi tekkinud. Meie hinnangul on mõningad lähetused liiga kallid ning selles osas tuleb lähetuste kuluaruanne viia korrektseks,“ sõnas ta.

„Repsitamine“

„Tavapärasest kallimad hotellid. Nädalavahetusel alanud „lähetused“. Pereliikmete lähetusele kaasavõtmine. Kultuuriministeeriumis, mille alluvuses on Liisa Pakosta juhitav muinsuskaitseamet, käivitus häire. Kuid kaevumine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise büroo rahakotti tõstatab samasugused küsimused. Kas Pakosta käekiri on elada võimalikult hästi maksumaksja kulul?“ kirjutas EPL.