VIDEO | Peaminister Kaja Kallas Nord Streami rünnakust: kaitset tuleb tugevdada, et sellised rünnakud poleks võimalikud

Peaminister Kaja Kallas ütles, et NATO ei saa Nord Streami rünnaku osas midagi teha kuni pole rünnakut kellelegi omistatud.

Seoses Nord Streami rünnakuga on tekkinud küsimus, millal ja kuidas reageerib sellele NATO. Kui taolisi rünnakuid peaks sügisel veel tulema, nagu mitmed eksperdid on hoiatanud, siis kuidas sellele reageeritakse?

Praegu tegeletakse sellega, et uurida, kellele omistada see rünnak. Sealt saab teha järgmised järeldused. Kõik NATO riigid vaatavad üle oma kriitiliste ja elutähtsate taristute valve. Selge on see, et seda lõpuni igat kilomeetrit ei ole võimalik teha, kui tegemist on toruga, mis on mere põhjas. Nii palju kui võimalik, siis tugevdada seda kaitset, et need rünnakud ei oleks võimalikud.

Kui ikkagi tuvastatakse, et see oli Venemaa rünnak, siis mida on vaja, et NATO sellele reageeriks ja artikkel 5 ellu kutsuda?

Seda peab arutama NATO liitlastega. Iseenesest see toru ei ole ju Euroopa toru. Kui me vaatame, kellel oli motivatsioon, siis Venemaal see kindlasti on. Aga kogutakse tõendeid, et seda omistada. Küsimus on, kas see on rünnak liikmesriigi territooriumil ja siis on küsimus, et see liikmesriik, kelle territooriumil see on toimunud, seda käsitleb. Ta peab kõigepealt alustama artikkel 4 konsultatsiooniga ja seejärel ütlema, et on artikkel 5 ja sealt järgmine samm on see, mida NATO nii-öelda vastukaaluks teeb.

Kui kõik need vajalikud on sammud on täidetud, siis kuidas sellele reageerida saab? Ilmselt see ei olek selline vasturünnak.

Jah, aga need ongi sellised asjad, mida saabki liitlastega arutada. Hetkel need sammud lähevad järjest ja tuleb vaadata, mida NATO-l tööriistakastis on. Keegi ei soovi, et see sõda laieneks ja selle jaoks on mõistlik Ukrainat toetada, et nemad saaksid selle rünnaku tagasi suruda. Et meie poliitiliselt Venemaad isoleeriksime, et paneksime neile majanduslike sanktsioonidega pinge peale, et tegelikult tuleks ka surve see sõda lõpetada, sest kui Venemaa sõdimise lõpetab, siis sõda lõpeb. Kui Ukraina seda teeb, siis sellisel kujul Ukrainat enam ei eksisteeri.

Veel seoses briti sõduritega, kes pidavat Eestist ära viima. Eelmine nädal te veel ütlesite, et poliitilisel tasandil pole teile otsusest teada antud. Kas olete nüüd peaminister Liz Trussiga rääkinud sellest, et mis siinsetest lisavägedest saab?

Mul tõenäoliselt on võimalus seda teha seda sel neljapäeval. Siiani meile ametlikult teada ei ole antud. Kaitseminister kohtub homme briti kaitseministriga. Tõsi on see, et kui need väed toodi veebruaris-märtsis, siis oli kirjas, et need on ajutiselt kuueks kuuks. Meil oli küll vestlus peaminister Johnsoniga sel teemal, et mida ajutine tähendab, et kui olukord Ukrainas on hull, siis selline ajajärk ei sobiks. Aga tõepoolest nad algusest peale tõid need väed lisaks ajutiselt. Oluline on rõhutada, et need väed, kes on Eestisse suunatud, jätkavad siin täies mahus.