Viitseadmiral Kaack märkis, et NATO Madridi tippkohtumisel rõhutas sakslaste valmidust pakkuda Balti riikidele rohkem turvet: ta viitas 2025. aastaks Rostockisse ehitatavale NATO peakorterile, mis hakkab sakslaste juhtimisel planeerima ja kontrollima mereoperatsioone Läänemerel. „Me saaksime võtta selles piirkonnas rohkem vastutust,“ märkis ta videointervjuus. „Võite olla kindlad, et näete siin piirkonnas rohkem halle laevu kui enne 24. veebruari.“

Ühtlasi märkis ta tänasel pressikonverentsil, et Saksa fregati viibimine Tallinnas näitab solidaarsust ja valmidust siinset regiooni kaitsta. Kuidas sakslased õppuste ja muu sellise raames siinse regiooni julgeolekusse panustavad, saab lähemalt kuulata videost.

Edukas koostöö

Reedel, 30. septembril saabus Tallinnasse planeeritud visiidile Saksa fregatt FGS Sachsen, mis enne Vanasadamasse jõudmist pidas koostööharjutuse Eesti mereväega. Nädalavahetusel oli kõikidel huvilistel võimalik avatud uste põhimõttel fregatil käia.

Täna, 3. oktoobril korraldati laevas Eesti mereväe, teiste Balti riikide ja Eesti vabariigi valitsuse esindajatele pidulik vastuvõtt, kus osales ka Saksa mereväe ülem viitseadmiral Jan Christian Kaack.

Enne Tallinnasse saabumist toimus neljapäeva õhtul Saksa fregati, Eesti mereväe miinijahtija EML Sakala ja väekaitsekaatri EML Risto koostööharjutus, mille eesmärk oli harjutada nii tavapäraseid laevadevahelisi protseduure kui ka tavatuid olukordi tsiviil- ja vaenulike laevadega.

EML Sakala ja FGS Sachsen harjutasid postipaki üleandmist, sideprotseduure ja merel varustamise manöövreid. „Meie meeskonna jaoks osutusid harjutused sakslastega korralikuks väljakutseks, sest nende fregatt on meie miinijahtijast kolm korda pikem. Mõlema laeva meeskonnad on aga väga hästi kokku harjutanud, mistõttu kulges harjutus plaanipäraselt,“ ütles EML Sakala komandör kaptenmajor Annes Babenko.

Väekaitsekaatri EML Risto meeskond sai proovile panna nii fregati FGS Sachsen kui ka miinijahtija EML Sakala, kujutades koostööharjutuse viimases osas vaenulikku või tundmatut väikealust, mis on kaotanud juhitavuse ega allu kummagi sõjalaeva korraldustele.

„Selline harjutus väekaitsekaatriga annab hea võimaluse laeva meeskonnal alal hoida ja testida valmisolekut võimalikeks asümmeetrilisteks ohtudeks merel,“ ütles kaptenmajor Babenko.

Eesti mereväe ja NATO liitlaste laevad on ka varem sadamakülastustele tulles erinevaid koostööharjutusi teinud. Viimane suurem neist toimus tänavu aprillis, mil NATO 1. alalise mereväegrupi laevad harjutasid Naissaare lähistel väekaitsekaatrite EML Risto ja Rolandiga sideprotseduure ja väekaitset.