Idee ise moodulahjusid tootma hakata tekkis Tartu mehel Marko Kuritsal üle kümne aasta tagasi, kui esialgu ilus plaan Soomest moodulahjusid Eestisse importida läks vett vedama. Soomlaste äraütlev vastus koostööpakkumisele tekitas algul küll trotsi, kuid sellest sündis idee luua enda ettevõtte ja tahtmine hoopis ise ahjusid tootma hakata.

Põlvamaa metsade vahel valminud ahjud ei jää ei disainilt ega kvaliteedilt põhjanaabrite tuntud brändidele kuidagi alla.

Kurits meenutab, et ettevõtmist alustati 2006. aastal koos tolleaegse äripartneri Vambolaga, kellega üsna juhuslikult kokku saadi ja asja arutati. Sellest kohtumisest hakkas pall veerema – koostati esimesed eksperimentaalvormid, hangiti tööpink, tööstuslik segumasin, korrastati ja kohandati tootmisruum, milleks oli kolhoosiaegne garaažiboks. Põlvamaale Ahjale seati töökoda sisse seetõttu, et seal oli lihtne ettevõtmisega algust teha. Olemas olid sobivad ruumid ja esimesed töötajadki olid pärit Ahjalt või selle lähiümbrusest.

Päris alguses oli põhiküsimuseks moodulite valmistamistehnoloogia ning sellega seonduv. Ettevõtte algusajal toimis kõik kättejuhtuvate vahenditega. Ka meeskond oli tol ajal väga väike ja sinna kuulus kõigest kolm inimest, kellest kaks tegelesid lisaks moodulite tootmisele müügitööga, materjalide hankimisega ning kõige muuga, et ettevõte jalad alla saaks.

Konkurentsivõimeline kvaliteet

Mõttest esimese müügikõlbuliku ahjuni kulus kaks aastat ning ettevõtmise sisseseadmine ja tootearendus oli üpriski aegavõttev protsess. Tänaseks on aga Ahja moodulahju enda tootmishoones toodetud juba tuhandeid ahjusid ning kliendibaas ulatub üle terve Eesti. 16 aastat turul olnud ettevõtte põhitegevuseks on moodulahjude, -pliitide ja -soojamüüride tootmine, müük ja paigaldus. Juhatuse liikme Henri Jõgi sõnul on ettevõttel hetkel võimekust toota üle kümne erineva ahjumudeli, kahte erineva võimsusega soojamüüri ning pliiti: „Arendustöö pole seisma jäänud ning tulevikus lisandub uusi tooteid kindlasti meie nimekirja.“

Ahjud meisterdatakse käsitööna croval-materjalist, mis on oma omaduste poolest ideaalne materjal ahjuehituseks. Sarnaseid ahjusid on ehitatud Soomes juba üle 70 aasta ning Põlvamaa metsade vahel valminud ahjud ei jää ei disainilt ega kvaliteedilt põhjanaabrite tuntud brändidele kuidagi alla. Ahjal tehtud moodulahi soojeneb juba kütmise käigus ning annab soojust välja ühtlaselt, meeldivalt ja pika aja jooksul.

Kindel valik igas olukorras

Praegune suhteliselt ebastabiilne olukord nii elektri- kui ka gaasiturul on pannud inimesed mõtlema saabuva talve peale. Paljud otsivad lahendust, et elektri või gaasi puudumisel majapidamine soe oleks ja moodulahi on siin üheks lahenduseks.

Kuritsa sõnul on praeguses olukorras tellimusi mõnevõrra rohkem kui eelnevatel perioodidel, kuid samas spekuleerib ta, et siin ei saa eranditult ainult elektriturgu süüdistada, olgugi, et see on üks faktoritest. „Üldiselt on eestlane selline inimene, kes on ahikütte ja elava tulega üsna harjunud, seega on paljude jaoks ahiküte must-have ka näiteks vastvalminud hoonetes,“ lisab ta.

Mida aga arvata Euroopas palju kõneainet tekitanud ideest ahikütet tulevikus maksustama hakata ning mis roll on ahiküttel rohepöörde kontekstis? Kas puit suudab energiaallikana uutele päikesepaneelidele ja tuuleparkidele üldse konkurentsi pakkuda?

Jõgi leiab, et keskkonnasaaste on tõsine argument, kuid tasub silmas pidada, et ahikütte ja saastamise vahele võrdusmärki siiski tõmmata ei saa. Täpselt nagu ei saa seda tõmmata ka päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja roheenergia vahele: „Jah, lõpptarbijale on see tõesti keskkonnasõbralik ja soodne lahendus, kuid vaadates suuremat pilti, mis hõlmab endas nende seadmete tootmist ja mingil hetkel utiliseerimist, pole olukord enam nii roheline.“

Keskkonnasõbralikud lahendused

Jõgi selgitab, et ahikütte puhul oleneb keskkonda jõudev saaste kogus mitmest asjaolust – lõõristiku ja põlemiskambri ehitus, kütuse kvaliteet, kütmisrežiim ning isegi halgude suurus ja asetus küttekoldes on mõjutavateks teguriteks. „Kui need punktid on paigas, on puit meie hinnangul vägagi konkurentsivõimeline energiaallikas ning me ei pea rääkima ahiküttest eeskätt kui keskkonnasaaste allikast.“

Täna leiab ettevõtte tootevalikust näiteks eriti moodsa pilukoldega ECO ahju, mis on oma iseloomult väga keskkonnasõbralik ja kuulub n-ö raskekaalu võistluskategooriasse. Pilukolle tagab selle, et põlemisprotsess on oluliselt puhtam, kõrgema temperatuuriga ja puidust saadav energia tunduvalt suurem. Ühe küttekorraga (6–10 halgu) hoiab ahi sooja 24 tundi. Sellest tuleneb ka taolise koldetüübi oluliselt suurem kasutegur. Antud ahi valmis koostöös Eesti Maaülikooli katlalabori teadlastega, ECO kolde töötas välja OÜ Tuli ja Suits ja seda on katsetatud Keskkonnauuringute Keskuses. Kurits ütleb, et iga päev töötatakse Ahjal siiski selle nimel, et moodulahjud oleksid võimalikult keskkonnasõbralikud ja korstnast väljuks vaid puhas õhk.

Vaata lähemalt aadressilt moodulahi.ee.

Artikli ilmumine on rahastatud Kagu-Eesti programmist.

Jaga
Kommentaarid