Navalnõi: lääneriigid peaksid hakkama mõtlema, mis saab Venemaast pärast Putinit

Lääneriigid peaksid praegu vaatama praegusest hetkest palju kaugemale. Kuigi on oluline kindlustada, et Ukraina säilitab iseseisvuse ja võidab sõja, peaks tähelepanu suunama sellele, et Venemaa ei tahaks tulevikus enam sõdu alustada, kirjutas Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi 30. septembril ajalehes Washington Post.

Navalnõi kirjutas, milline peaks olema Vladimir Putini järgne Venemaa ja kuidas lääneriigid peaksid juhtima Venemaa arengu õigesse suunda.

Navalnõi sõnul on probleem see, et lääneriigid ei mõtle praegu, mis saab pärast sõda. Navalnõi arvates on selge, et Putin ei tunnista kunagi kaotust Ukrainale, vaid süüdistab selles NATO-t ja kogu läänt, mille tagajärjeks on vaid uued sõjalised konfliktid.

„Et seda vältida, peaks sõjajärgne Venemaa olema rahu taotlevatele osapooltele keskne küsimus, mitte ainult üks asi muude hulgas,“ kirjutas Navalnõi.

On võimalik, et Venemaa lakkab olemast riik, mis tekitab pidevalt uusi konflikte, kirjutas Navalnõi. Selle saavutamine peaks olema lääneriikide silmis tõeline võit sõjas.

Navalnõi toob Washington Postis esile Venemaa praeguse olukorra kesksed põhjused.

Venemaa juhtkond on olnud kade Ukraina positiivse arengu suhtes juba Boriss Jeltsini aegadest alates. Sõda on olnud kindel vahend kõigi riigisiseste poliitiliste probleemide lahendamiseks. Putini asendamine lihtsalt kellegi teise eliiti kuuluva inimesega ei muudaks lõpuks Venemaa teguviisides midagi.

Navalnõi kirjutab, et nendel põhjustel ei ole Venemaa keskseim probleem Putin, kuigi ta alustas praegust sõda.

„Ise loodud imperialistlik autoritaarsus on Venemaa tõeline needus ja põhjus tema kõigile probleemidele,“ väitis Navalnõi.

Põhiliseks lahenduseks pakub Navalnõi parlamentaarset demokraatiat. See on tema sõnul ainus viis, millega võib Venemaa suund muutuda.

Navalnõi arvates tegid lääneriigid pärast Nõukogude Liidu lagunemist suure vea, lastes Venemaal teha, mida ta tahtis, ja kiites heaks Jeltsini pakutud mudeli, kus võim koondub presidendile.

Nüüd tuleks Venemaa tagasi viia sama valiku ette ja venemaalased tuleks juhtida tegema õiget valikut, kirjutas Navalnõi. Ta tunnistab, et parlamentaarsus ei ole mingi imerohi, mis lahendaks kõik probleemid, aga tõelise opositsiooni loomine, võimu hajutamine ja tõelise mitmeparteisüsteemi tekitamine viiks selleni, et kogu võimu koondumine Putini-meelsetele oleks Navalnõi arvates võimatu.

„Vene inimesi ja Vene eliiti ei tohi sundida. Nad vajavad selget märki ja selgitust, miks see variant on parem. Parlamentaarne demokraatia on ka mõistlik ja soovitud variant paljudele poliitilistele rühmitustele Putini ümber. See annaks neile võimaluse säilitada oma mõju ja võidelda võimu eest, samas saaksid nad kindlustada, et neid ei hävita teine, veelgi agressiivsem rühmitus,“ kirjutas Navalnõi.