Martin Heremi vastulöök Martin Helmele: kui sõjakoolis käinud pole, siis ongi ehk raske aru saada
(319)
29. septembri „Reporteritunnis“ võeti muuhulgas jutuks julgeolekuolukord. Saates olid Martin Helme (EKRE) ja Jaanus Karilaid (Keskerakond). Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem pidas vajalikuks täpsustas oma Facebooki postituses Helme öeldut.
„Kuigi hr Martin Helme väitis, et 2020 sai nende (vist EKRE) poolt „sisse surutud“ rannakaitse arendus, siis päris nii see polnud. Laevatõrje raketid (lühi ja pikamaa) olid KV poolt esitatud nimekirjas teisel ja kolmandal kohal. Just neid soovitas KVJ hankida pakutud 300 milj eest enne keskmaa õhutõrjet,“ kirjutas Herem postituses.
Tema sõnul polnud Martin Helmel vaja midagi „sisse suruda“ ning viimane olevat seda ka tunnistanud.
„Eks tal võivad asjad ka segamini minna, sest tegelikult ei tule Eestisse ka 2023. aastal rannakaitset. Tulevad hoopis laevatõrje raketid laskekaugusega üle 200km. See on üsna suur erinevus „rannakaitsest“. Sedagi on talle selgitatud. Aga kui sõjakoolis käinud pole, siis ongi ehk raske aru saada,“ sõnas Herem.
Veel täpsustas Herem Helme öeldut, et sel aastal Kaitseväele antud lisarahastus läheb 1/3 ulatuses Ukrainale antud relvade ja laskemoona taastamiseks. „Vannun käsi südamel, et nii see ei ole. 300 milj laskemoonale otsustati juba jaanuaris ja selleks ajaks me veel eriti midagi polnud andnud. Märtsis otsustatud 400 mil läheb aga suures osas erinevatele võimetele mida me Ukrainasse saatnud pole. Euroopa Liit on küll otsustanud eraldada Eestile üle 100 milj Ukrainale antud abi kompenseerimiseks. Aga see ei ole valitsuse otsus ja 1/3 lisarahastusest ei tee see ka kindlasti mitte,“ ütles Herem.
Harem leiab, et Martin Helme väide, justkui ei olnud Eesti Kaitseväel enne Ukraina sõda praktiliselt üldse laskemoona varusid, on koomiline. Heremi sõnul on Eestil rohkem tankitõrje laskemoona kui Vene relvajõudude Lääne sõjaväeringkonna 20. armees, 6. armees, 1. tankiarmees, 11. armeekorpuses ja 76. õhudessant diviisis kokku tanke ja lahingumasinaid.
Herem küsib, et kui laskemoona seis nii vilets oli, miks soovis EKRE 2020. aastal 300 miljonit eurot kuskile „mujale suruda“.
„Lõpetuseks julgustan Martin Helmet riigikaitse teemadel ikka sõna võtma. Kui midagi valesti läheb, küll Martin Herem siis asjad pärast korda aitab teha,“ kirjutas Herem postituse lõppu.
