Läti uude parlamendikoosseisu on saamas vähemalt seitse erakonda.

Kella 19 seisuga on Läti valimiste keskkomisjoni (CVK) andmetel loetud 99.43% häältest. Võitmas on neli aastat valitsust juhtinud erakond Uus Ühtsus (Jaunā Vienotība), kes on saamas üle 19% häältest ja saab eeldatavasti 26 kohta parlamendis. Eelmistel parlamendivalimistel said nad kaheksa mandaati.

Teisel kohal on Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) 12,67%, Ühendnimekiri (AS) 11,18%, Rahvuslik liit (NA) 9,42%, Stabiilsuse eest! (S!) 6,86%, Läti esimesena (LPV) 6,29% ning Progressiivsed (P) 6,21%-ga. Napilt 5%-se künnise alla jääb Arengu eest/poolt! (AP!)

Parlamendist on välja jäämas eelmistel valimistel 23 mandaati kogunud ja valimised võitnud, peamiselt Läti vene-keelset elanikkonda esindav Koosmeel.

Peaministripartei triumf

Läti peaminister Krišjānis Kariņš on esimene valitsusjuht taasiseisvunud Läti ajaloos, kes on ametis püsinud kogu parlamendivalimiste vahelise nelja-aastase perioodi. Seejuures oli Uus Ühtsus ametistlahkuva parlamendikoosseisu väikseima fraktsiooniga erakond.

Juunis kirjutas Eesti Ekspress, kuidas Kariņši valitsusjuhiks saamine oli suur juhuste kokkulangemine. Erinevalt 101-kohalisest Riigikogust on meist suuremas riigis Lätis parlamendis ainult 100 kohta. Neist võitis Kariņši juhitud erakond Ühtsus 2018. aastal ainult 8 kohta ning valitsusliidu loomiseks tuli kokku klapitada valitsusliit viiest pisiparteist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid