Läti valimised võitis peaministripartei. Venemeelne opositsioonierakond põrus suurelt

Läti peaministripartei Uus Ühtsus on esialgsete valimistulemuste põhjal oma tulemust varasemaga võrreldes peaaegu kolmekordistanud. Eelmised üldvalimised võitnud venemeelne Koosmeel jääb parlamendist välja.

Läti uude parlamendikoosseisu on saamas vähemalt seitse erakonda.

Kella 19 seisuga on Läti valimiste keskkomisjoni (CVK) andmetel loetud 99.43% häältest. Võitmas on neli aastat valitsust juhtinud erakond Uus Ühtsus (Jaunā Vienotība), kes on saamas üle 19% häältest ja saab eeldatavasti 26 kohta parlamendis. Eelmistel parlamendivalimistel said nad kaheksa mandaati.

Teisel kohal on Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) 12,67%, Ühendnimekiri (AS) 11,18%, Rahvuslik liit (NA) 9,42%, Stabiilsuse eest! (S!) 6,86%, Läti esimesena (LPV) 6,29% ning Progressiivsed (P) 6,21%-ga. Napilt 5%-se künnise alla jääb Arengu eest/poolt! (AP!)

Parlamendist on välja jäämas eelmistel valimistel 23 mandaati kogunud ja valimised võitnud, peamiselt Läti vene-keelset elanikkonda esindav Koosmeel.

Peaministripartei triumf

Läti peaminister Krišjānis Kariņš on esimene valitsusjuht taasiseisvunud Läti ajaloos, kes on ametis püsinud kogu parlamendivalimiste vahelise nelja-aastase perioodi. Seejuures oli Uus Ühtsus ametistlahkuva parlamendikoosseisu väikseima fraktsiooniga erakond.

Juunis kirjutas Eesti Ekspress, kuidas Kariņši valitsusjuhiks saamine oli suur juhuste kokkulangemine. Erinevalt 101-kohalisest Riigikogust on meist suuremas riigis Lätis parlamendis ainult 100 kohta. Neist võitis Kariņši juhitud erakond Ühtsus 2018. aastal ainult 8 kohta ning valitsusliidu loomiseks tuli kokku klapitada valitsusliit viiest pisiparteist.