„Olukord Läänemere ruumis on äärmiselt murettekitav. Eesti Vabariik mõistab hukka ründed Euroopa Liidu majandusruumis olevate infrastruktuuri rajatiste vastu,“ kommenteeris välisminister tänaseid teateid mõlema Nord Streami gaasitoru lekkimise kohta.

„Avaldame solidaarsust liitlastele ja partneritele, kelle majandusvööndis need rünnakud on toimunud. Peame oluliseks alustada riikidevahelisi konsultatsioone asjaolude tuvastamiseks ning võimalike edasiste sammude kavandamiseks,“ lisas ta.

Teisipäeval teatas Rootsi veeteede amet, et Nord Stream 1 gaasitorustik lekib kahest kohast ning leke on ohtlik mereliiklusele. Leke avastati ka teisest torujuhtmes, Nord Stream 2-s. Nord Stream 2 torujuhe täideti gaasiga enne seda, kui projekt Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu lõpetati.

Taani ja Rootsi seismoloogid registreerisid esmaspäeval Nord Streami gaasilekete piirkonnas võimsad plahvatused, teatas Uppsala Ülikooli Rootsi riiklik seismoloogiakeskus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar rääkis täna ETV saates „Esimene stuudio“, et olukorda, kus ulatuslike plahvatuste järel torud kolmest eri kohast lekkima hakkasid, on raske pidada juhuseks või õnnetuseks.

„Tõenäoliselt nad lihtsalt heast peast lekkima ei hakka, seal on olnud inimtegevus selle juures ja loomulikult on see olukord murettekitav ja erakordne,“ rääkis Tatar.

Ta selgitas, et kolm eri lekkekohta on üksteisest kümnete kilomeetrite kaugusel. Nord Streami toru ise on omakorda viis sentimeetrit terast, mille peal on 5-10 sentimeetrit terasbetooni. „Ega ta nüüd nii lihtsalt ei purune, seal on ikkagi vaja pingutada, et selline leke tekitada,“ nentis Tatar. „Tegu on ikkagi ju uute, värskete rajatistega.“