Sellega seoses arutatakse neljapäevasel valitsuse istungil viit eelnõu, mis kõik kätkevad endast inimeste või ettevõtete hüvede suurenemist või kohustuste vähenemist.

Valitsus kiitis istungil heaks viis riigieelarvega seotud eelnõu

Stenbocki maja

1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega langetati 2020. a 1. maist algselt kaheaastaseks perioodiks elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrad langetati, et leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. a lõpus võeti vastu seadus, millega nähti ette alates 2023. a 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.

Muutunud julgeolekuolukord Euroopas on kaasa toonud energiakandjate järsu hinnakasvu. Kujunenud olukorras on oluline, et riik toetaks nii kodumajapidamisi kui äritarbijaid. Seetõttu on põhjendatud 1. mail 2023 – 2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata ning saavutada aktsiisimäärade kriisieelne tase 2027. a.

Kaasnevalt saavad põllumajandussektor ja põlevkivi kaevandused kasutada kuni 2024. aasta 30. aprillini eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummäära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Alates 2024. aasta 1. maist tõuseb põllumajandussektorile eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 107 eurole 1000 liitri kohta ning põlevkivi kaevandused saavad kasutada vaid tavamääraga maksustatud diislikütust.

2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Eelnõu on kohaselt tõstetakse tulumaksuvaba tulu 654 euroni kuus. Lisaks pikendatakse eelnõuga tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks.

Eelnõu kohaselt tõstetakse füüsilise isiku maksuvaba tulu 6000 eurolt 7848 euroni aastas, st 500 eurolt 654 euroni kuus. Muudatus ei puuduta vanaduspensioni saajaid, kellele hakkab järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses ja kelle tulule regresseeruv maksuvaba tulu ei kohaldu. 2022. aasta suveprognoosi kohaselt on 2023. aasta keskmine vanaduspension 704 eurot.

Muudatusest võidab umbes 368 tuhat inimest ehk 56 protsenti tööealistest inimestest. Enim ehk ligi 370 eurot aastas võidavad maksuvaba tulu alammäära muutmisest inimesed, kes teenivad 654-1200€ kuus.

Muudatuse negatiivne mõju riigieelarvele on 2023. aastal 82 miljonit eurot, 2024. aastal 80 miljonit eurot, 2025. aastal 77 miljonit eurot ja 2026. aastal 74 miljonit eurot.

Eelnõu teine eesmärk on pikendada tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust juriidilistele isikutele Ukraina toetamiseks ning humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks.

Praegu on tulumaksust vabastatud kuni 31. detsembrini: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo; Ukraina Kultuurikeskus; Riigikaitse Edendamise Sihtasutus; Eesti Punane Rist; Päästeliit; Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Tulenevalt laiaulatusliku sõjategevuse jätkumisest Ukrainas pikendatakse tulumaksuvabade annetuste tegemise perioodi.

3. Kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu

Eelnõuga kiirendatakse maksete peatamise ajal 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 tegemata jäänud kogumispensioni 4% maksete kompenseerimist, mis sambasse jääjatele pidi esialgu toimuma 2023. ja 2024. aasta jaanuaris. Algselt planeeritud kahe aasta asemel viiakse maksete kompenseerimine läbi kogu ulatuses ühel aastal – 2023. aasta jaanuaris.

Kompenseeritavad summad arvutatakse vastavalt tegelikele sissemaksetele, kuid nende lõplik suurus selgub 2023. aasta jaanuari alguses, mil on teada kohustuslike pensionifondide keskmine tootlus perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Kui keskmine tootlus on positiivne, suurendatakse selle võrra pensionikogujatele kompenseeritavaid summasid. Prognoosi kohaselt kulub 2023. aastal kompenseerimisele umbes 276 miljonit eurot, millest 248 miljonit eurot moodustab põhiosa ja 28 miljonit eurot intress. Intressi puhul on prognoosis lähtutud II samba ajaloolisest keskmisest tootlusest, mis on 4,2% aastas ja teeb vaatlusaluse perioodi kumulatiivseks tootluseks 11%.

Kompenseeritavad summad eraldatakse jaanuaris 2023 ja selle arvelt lastakse pensionikogujatele välja täiendavad pensionifondi osakud. Kui igakuised sissemaksed laekuvad pensioni investeerimiskontole, kantakse ka kompenseeritav summa sellele kontole.

4. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu

Eesmärk on suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 230 eurolt 292 euroni kalendriaastas.

Senine toetus suuruses 230 eurot kehtib 2018. aastast. Arvestades vahepeal toimunud tarbijahinna muutumist ja elukalliduse tõusu tuleb toetust tõsta. Hinnanguliselt on toetuse saajaid 2023. aastal vähem kui 8000 inimest.

5. Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu

Järgmiseks aastaks (1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023) vähendatakse meresõiduohutuse seaduses nimetatud veeteetasude määra 25 protsenti, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel.

Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab.

Eelnõu eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate.

Veeteetasude prognoositav laekumine 25% vähendatud määraga 2023. aastaks on ca 8,55 miljonit eurot, 2022. aasta lõpuks kehtiva 50% määraga prognoositavalt 8,1 miljonit eurot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid