Dmitri Gordon ütles, et Eestist on saanud kõige edukam nõukogudejärgne riik. Kaljulaidi sõnul oli see võimalik, sest juba nõukogude ajal tundsid eestlased end eestlastena, mitte „nõukogude inimestena“.

„Ma ei olnud kunagi nõukogude laps. Lapsepõlves teadsin, et olen okupeeritud Eesti laps. Ja ma usun, et see pani Balti riigid ennast palju kiiremini läände katapulteerima. Nõukogude režiimil ei õnnestunud kunagi luua eestlaste hulgas nõukogude inimest,“ märkis Kaljulaid, kuid nentis, et riiki saadeti seevastu ohtralt nõukogude inimesi.

Kaljulaid märkis, et paljud eestlased saadeti Siberisse, sest eesmärk oli hävitada rahvuslik uhkus, kõrvaldada igasugune võimalus rahvusriikide taastamiseks ja asendada eestlased nõukogude inimesega.

„Kuid nad ei suutnud seda teha, sest oli palju inimesi, kes olid ikka veel valmis, enamasti vaikselt, kuid mõnevõrra avalikult, protestima, mille eest nad siis gulagis kannatasid, mida lääs siis otsustas eirata,“ rääkis president. „Kõik olid õnnelikud, rahu oli saavutatud ja Nõukogude Liidul oli kõik hästi, tagasihoidlikult, kuid taltsalt. Aga meie riigis see ikka veel kestis. Me teadsime, mis toimub, vastupanu jätkus. [...] Nõukogude ajal pidasime alati täiesti ebaõiglaseks, et keegi tähistab teise maailmasõja lõppu. Meie jaoks ei olnud see lõppenud.“

Kaljulaid tõi huvitava tõigana esile aspekti, et just Lääne-Euroopa lubas venelastel endid pidada Euroopa vabastajateks natsidest. „Ja siis ühel päeval võttis Putin selle austuse ära kõigilt venelastelt,“ sõnas Kaljulaid.

Kelle poolel on Eesti venelased? Kas Venemaa ründab Balti riike? Kas Ukraina võidab? Millal sõda lõpeb? President Kaljulaidi vastuseid nendele küsimustele saab kuulata intervjuust enesest.