Ukraina pöördus ÜRO peamise kohtuorgani Rahvusvahelise Kohtu poole 26. veebruaril - põhjuseks Venemaa sissetung Ukrainasse, mida agressorriik õigustas vajadusega takistada ja karistada Ukrainat väidetava genotsiidi toimepanemise eest Luhanski ja Donetski oblastis.

Ukraina ja Venemaa vahelisse vaidlusse sekkuda mitmed riigid, nende hulgas ka Eesti: täpsemalt USA, Ühendkuningriik, Saksamaa, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Uus-Meremaa, Rumeenia ja Rootsi. Riike võib lisanduda veelgi.

„Eesti koos teiste genotsiidikuriteo konventsiooni osapooltega soovib sekkuda Ukraina ja Venemaa vahelisse vaidlusse, kuna Venemaa agressioon genotsiidikuriteo vältimise ja selle karistamise ettekäändel on seadnud tõsise löögi alla sellise hirmsa kuriteo nagu genotsiid tähenduse. Kohus peab andma hinnangu Venemaa tegevusele ja valesüüdistustele,“ selgitas välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa).

Ukraina soovib, et kohus tunnistaks, et ei ole tõendeid, et Ukraina on toime pannud genotsiidi Luhanski ja Donetski oblastis ning et Venemaa agressioon Ukrainas genotsiidi vältimise ettekäändel on ebaseaduslik. Kohus pidas 7. märtsil suulise istungi, kuhu Venemaa kohale ei ilmunud. 16. märtsil otsustas Rahvusvaheline Kohus, et esialgse õiguskaitsemeetmena peab Venemaa kohe peatama 24. veebruaril alanud sõjalise agressiooni. Venemaa ei ole siiani seda otsust täitnud.