ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige Venemaa on kuritarvitanud oma vetoõigust, et takistada võtmast vastu otsuseid seoses Ukraina suveräänsuse ja iseseisvuse ränga rikkumisega. Mitut laastavat sõda on veel vaja, et julgeolekunõukogu kauaoodatud reformiga edasi liikuda?“ küsis vabariigi president ÜRO peaassambleelt.

Ajal, kui Ukraina võitleb ÜRO põhikirja väärtuste, vabaduse, demokraatia ja inimõiguste eest, on ÜRO südames olev julgeolekunõukogu olnud osavõtmatu ja suutmatu täitmaks oma ülesandeid, kandes seejuures peamist vastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku hoidmisel, tunnistas president Karis. „On häiriv, et ÜRO julgeolekunõukogu – organ, mis kannab peamist vastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest – on olnud osavõtmatu ega ole suutnud oma ülesandeid täita,“ kritiseeris ta oma kõnes.

Eesti on tema sõnul alati pooldanud julgeolekunõukogus absoluutse vetoõiguse piiramist, eriti kui seda kasutatakse sõja- ja inimsusevastaste kuritegude maha vaikimiseks. „Mul on hea meel, et selle aasta aprillis võttis peaassamblee üksmeelselt vastu pöördelise tähtsusega otsuse, niinimetatud vetoalgatuse, mis annab ÜRO peaassambleele võimaluse sekkuda, kui julgeolekunõukogu ei suuda tegutseda. Küsimus on selles, kuidas me saame aktsepteerida ÜRO julgeolekunõukogu, kus agressoril on vetoõigus?“ lisas president Karis.

On häiriv, et ÜRO julgeolekunõukogu on olnud osavõtmatu ega ole suutnud oma ülesandeid täita.

President Karis

Venemaa jõhker ja põhjendamatu sõjaline agressioon demokraatliku, rahumeelse ja suveräänse Ukraina vastu on Eesti riigipea sõnul kõige tõsisem oht ​​ülemaailmsele rahule ja julgeolekule alates teise maailmasõja lõpust. „Meie kõigi kohustus on Venemaa imperialismi, kolonialismi ja rassismi inetud ilmingud tagasi tõrjuda. Venemaa peab mõistma, et nende valitud tee viib hukatusse ja alustatud sõda pole võimalik võita. Kui me lõpetame hoolimise, väsime, muutume ükskõikseks, saavad agressorid ja kurjategijad vaid jõudu juurde. See pole maailm, kus me elada tahame, ega maailm, mille soovime jätta tulevastele põlvedele,“ ütles president Karis. Venemaa sõjakuritegusid hukka mõistes küsis president Karis ÜRO peaassambleel: „Kas me elame tõesti 21. sajandil?“

Ta sõnas, et olukord ühes maailma suurimas, Zaporižžja tuumaelektrijaamas väga murettekitav. „Venemaa on elektrijaama okupeerinud ning muutnud selle lahinguväljaks. Tuumakatastroofi oht on väga reaalne. Tuumajaam tuleks viivitamata demilitariseerida ja anda taas täielikult Ukraina kontrolli alla,“ rõhutas president Karis.

Eesti riigipea lisas, et rahvusvahelise aatomienergia agentuuri ekspertidele on oluline anda pidev ja piiramatu juurdepääs tuumajaama rajatistele.

President Karis juhtis kõnes tähelepanu küberjulgeoleku tähtsusele, millega Eesti on ÜRO-s häälekalt tegelenud. „Venemaa on näidanud, kuidas tavapäraste relvade kõrval tarvitatakse ka riigipoolseid pahatahtlikke kübervahendeid. 23. veebruaril toimunud Ukraina satelliitide vastu toime pandud Venemaa küberrünnaku eesmärk oli valmistada ette ja hõlbustada maapealset sissetungi,“ lausus president Karis.

President Karise kõne täismahus

Vabariigi Presidendi Alar Karise riigikõne ÜRO Peaassamblee 77. istungjärgul, 21. septembril 2022

Lugupeetud president,

peasekretär,

ekstsellentsid,

daamid ja härrad!

Mul on au seista täna siin, kuigi sooviksin, et minu siinse esimese sõnavõtuga seotud asjaolud oleksid teistsugused. Aasta tagasi esitles peasekretär inspireerivat aruannet „Meie ühine tegevuskava“, milles ta kirjeldas oma ettekujutust üleilmsest koostööst järgmisel 25 aastal ning algatas arutelu multipolaarsuse elavdamise ja kestliku arengu eesmärkide saavutamise võimaluste kohta.

Ma toetan aruande eesmärke, kuid sellegipoolest on see Heraklese mõõtu ülesanne, sest maailm on lõhestunud; oleme tunnistajaks olukorrale, kus ÜRO põhikirja keskseid põhimõtteid rikutakse pidevalt igas maailmajaos; ÜRO ise on muutunud lahinguväljaks, kus mõni riik üritab veenda maailma, et ühiseid väärtusi, mida me kõik kohustusime järgima, pole olemas.

Me peame täitma ainult ÜRO põhikirja – meie ainulaadset ühist rahulubadust kõikidele, nii väikestele kui ka suurtele riikidele, lubadust edendada põhilisi inimõigusi, naiste ja meeste võrdseid õigusi. Rahu, õigluse ja inimõiguste ülimuslikkuse tagamine pole mitte valik, vaid meie ühine kohustus.

24. veebruaril ründas Venemaa Föderatsioon – ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige – demokraatlikku ja rahumeelset suveräänset Ukrainat. Venemaa alustas agressioonisõda, et teha lõpp oma naabri suveräänsusele, kukutada selle seadusjärgne valitsus, hävitada ukraina rahvas ning kehtestada oma kuritahtlik imperialismist, omakasust ja võimuhimust läbiimbunud kord.

Venemaa sissetung, sealhulgas Krimmi ebaseaduslik okupeerimine 2014. aastal ning sellele eelnenud maade hõivamine Gruusias ja Moldovas, on märk Venemaa lugupidamatusest rahvusvahelise õiguse ja reeglipõhise maailmakorra suhtes ning rünnak ÜRO põhikirja, iga ÜRO väärtuse ja põhimõtte vastu.

See julm ja põhjendamatu agressioon – suurim oht üleilmsele rahule ja julgeolekule alates Teise maailmasõja lõpust – paneb proovile ÜRO süsteemi aluspõhimõtted ja õõnestab kõikide rahvusvahelise kogukonna liikmete julgeolekut.

Mõni kolleeg kardab Venemaa agressiooni suhtes poolt valida. Mõni leiab, et sõda toimub Venemaa ja Ukraina vahel. Mina näen agressorit ja ohvrit. Õiguslikult ja moraalselt saame olla ainult ühel poolel. Hallis tsoonis seismine julgustab agressorit, õõnestab siinset organisatsiooni ja selle põhimõtteid ning suurendab inimkannatusi.

Viimastel aastatel oleme olnud laastavate inimkannatuste tunnistajateks Afganistanis, Myanmaris, Jeemenis, Süürias, Sahelis ja Aafrika Sarve piirkonnas, kui nimetada vaid mõnda. Venemaa agressioonisõda muudab nende konfliktide lahendamise aina keerulisemaks. See on suurendanud toidupuudust ja survet üleilmsele humanitaarabisüsteemile ning süvendanud majanduskriisi.

Daamid ja härrad!

Ma käisin Ukrainas kaks kuud pärast sissetungi algust. Vaatepilt oli kohutav. Mul ei jätku selle jõhkruse kirjeldamiseks sõnu. Sõja nägu on igal pool sama. Selle julmus ei jäta kunagi inimesi, kes on pidanud seda üle elama. Sõjad ja konfliktid põhjustavad inimkonnale üksnes õudusi ja kannatusi.

22. augustiks oli ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo registreerinud Ukrainas üle 13 000 tsiviilohvri, sealhulgas umbes 6000 tapetut ja ligi 8000 vigastatut. Tegelikud arvud on loomulikult palju suuremad. Iga mõrv on järjekordne tõend sellest, kuidas agressor rahvusvahelist õigust rängalt rikub.

Me mõistame kõige karmimalt hukka Venemaa sõjakuriteod Ukrainas. ÜRO peasekretäri asetäitja inimõiguste valdkonnas esitas Julgeolekunõukogule aruande, et usaldusväärsete teadete kohaselt on saatjata lapsi sunniviisil toimetatud Venemaa okupeeritud territooriumile või Venemaa Föderatsiooni. Me oleme näinud piinatud tsiviilisikute massihaudu. Kas me elame tõesti 21. sajandil?

Ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Ma soovin tunnustada ukraina rahva üüratut vastupidavust. Me leiname Venemaa agressiooni ohvreid ja toetame Ukrainat, et tagada selle rahva ja riigi tulevik.

See vapper rahvas võitleb ÜRO põhikirjas sätestatud väärtuste eest, vabaduse, demokraatia ja inimõiguste ülla eesmärgi nimel. ÜRO põhikirja artikli 51 kohaselt. Ukraina abistamine oma eksisteerimisõiguse kaitsmisel on meie ühine kohustus.

Samal ajal on häiriv, et ÜRO Julgeolekunõukogu – organ, mis kannab peamist vastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest – on olnud osavõtmatu ega ole suutnud oma ülesandeid täita. Venemaa on kuritarvitanud oma vetoõigust, et takistada nõukogul langetamast otsuseid seoses Ukraina suveräänsuse ja iseseisvuse ränga rikkumisega. Julgeolekunõukogu on ÜRO südames. On häbiväärne, et pärast 24. veebruari on Ukraina kohta tehtud ainult üks avaldus (6. mail 2022). Mitut laastavat sõda on vaja, et Julgeolekunõukogu kauaoodatud reformiga edasi liikuda?

Ma olen tänulik, et samal ajal kui Julgeolekunõukogu on endiselt teotahtetu Venemaa agressiooni küsimuses, on ÜRO hing ja südametunnistus ehk Peaassamblee sekkunud, et võtta kriisi suhtes aktiivsem seisukoht. Ma mäletan ülekaalukat toetust ÜRO Peaassamblee 2. märtsi otsusele, millega mõisteti hukka Venemaa agressioon ning paluti Venemaal tungivalt viia kõik oma väed viivitamata ja tingimusteta välja Ukraina territooriumilt selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Me mõistame hukka Venemaa Föderatsiooni keeldumise selle otsuse rakendamisest, samuti Rahvusvahelise Kohtu 2022. aasta 16. märtsi õiguslikult siduva otsuse järgimisest, millega nõutakse, et Venemaa lõpetaks viivitamata Ukraina vastu jõu kasutamise.

Eesti on alati olnud absoluutse vetoõiguse piiramise tugev pooldaja, eriti kui seda kasutatakse sõja- ja inimsusevastaste kuritegude maha vaikimiseks. Mul on hea meel, et selle aasta aprillis võttis Peaassamblee üksmeelselt vastu pöördelise tähtsusega otsuse, niinimetatud vetoalgatuse, mis annab ÜRO Peaassambleele võimaluse sekkuda, kui Julgeolekunõukogu ei suuda tegutseda. Küsimus on selles, kuidas me saame aktsepteerida ÜRO Julgeolekunõukogu, kus agressoril on vetoõigus?

Ekstsellentsid!

Konfliktid ja sõda toovad kaasa tohutu humanitaarkriisi. Venemaa agressioon on põhjustanud suure vajaduse ressursside ja abi järele. Ligi 18 miljonit ukrainlast – 40 protsenti riigi rahvastikust – vajab viivitamatut humanitaarabi. Rahvusvaheline toetus Ukrainale on olnud südantsoojendav. ÜRO-l ning selle ametitel ja fondidel on käed-jalad tööd täis, et aidata ukrainlasi, kes enne agressiooni meie abi ei vajanud. Eesti on siiani saatnud Ukrainasse üle 20 miljoni euro väärtuses humanitaarabi. Eesti erasektori, kodanikuühiskonna ja inimeste toetus Ukrainale on olnud enneolematult suur. Me jätkame abi osutamist. Me aitame Ukraina taas üles ehitada – see peab algama juba praegu. Kutsume teisi meiega liituma.

Konfliktid on tekitanud ulatusliku pagulaskriisi. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmete kohaselt oli 2021. aastal maailmas 89,3 miljonit inimest, kes olid sunnitud konfliktide ja inimõiguste rikkumiste tõttu kodust põgenema. Põgenemine oli tingitud näiteks Bashar al-Assadi režiimi julmusest, Tigray piirkonna konfliktist ja Talibani-poolsest Kabuli hõivamisest. 2022. aastal on see arv Venemaa agressioonisõja tõttu ületanud juba 100 miljoni piiri. Euroopas on registreeritud rohkem kui seitse miljonit Ukraina sõjapõgenikku, veel seitse miljonit on riigisisesed põgenikud.

Eesti on vastu võtnud ligi 55 000 sõjapõgenikku, mis moodustab neli protsenti meie riigi rahvaarvust. Me tagame sõjapõgenikele sotsiaalteenused ja põhihariduse. Eesti on eri haridusprogrammides loonud 1000 kohta Ukraina põgenikest lastele ja avanud uue, Vabaduse Kooli. Selle õpilastest saavad ühel päeval Ukraina juhid ja uuesti ülesehitajad. Eesti tehnoloogiaettevõtted annetavad oma lahendusi Ukraina koolidele ja õpilastele, kelle haridustee on sõja tõttu katkenud.

Miks ma seda kõike räägin? Sest meie tulevik sõltub praegu klassiruumides istuvatest noortest ja nende haridusest. Ajalugu kujundab meid ning me ei saa lasta puudulike teadmiste toel määratleda oma tulevikku. Et vältida sellise julmuse kordumist ja tagada rahu säilimine tulevikus, peame alustama oma rahva harimist ajaloo vallas. Me peame vältima aktiivse ajupesu ja desinformatsiooni põhjustatud segadust. Me näeme, kuidas rumalus muudab võltsnarratiivide levitamise ja nendel põhineva kurja valede impeeriumi ehitamise agressorile lihtsaks.

Sõda ja konflikt ning piiratud mõtlemine toovad kaasa inimõiguste äärmuslikud rikkumised. On selge, et põhilised inimõigused on universaalsed, kõikidele ÜRO liikmetele samad, ja ükski valitsus ei tohi neid eirata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata soolisele võrdõiguslikkusele ja õigusele saada haridust. Õppimisvõimalus ei tohiks 21. sajandil olla soov või unistus.

Lubage mul kasutada seda platvormi, et kiita julgeid naisi, kes on nüüd Afganistanis Talibani-vastaste protestide eesliinil, et võidelda õiguse eest valida ise oma tee ja ühiskondlik roll. Nende võitluse toetamine on meie sügav kohustus. Kutsun Afganistani de facto juhte üles ÜRO Afganistani abimissiooni naistöötajate tagakiusamist viivitamatult lõpetama. Üldiste inimõiguste austamine ei ole valikuline. Iga riik peab pakkuma kõigile võrdseid võimalusi. Inimõiguste rikkumisi ei saa põhjendada kultuuri ega religiooniga.

Samamoodi tervitame ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruande avaldamist inimõiguste olukorra kohta Xinjiangis. Aruandes rõhutatakse, et Xinjiangis toimuvad väga rasked inimõiguste rikkumised, mida võib pidada rahvusvahelisteks kuritegudeks, täpsemalt inimsusevastaseks kuritegudeks. See on äärmiselt muret tekitav ja nõuab rahvusvahelise kogukonna viivitamatut tähelepanu.

Daamid ja härrad!

Kliimamuutuste tekitatava eksistentsiaalse kriisi üle on vähe põhjust vaielda. Me olime tunnistajaks ettearvamatute mussoonvihmade põhjustatud üleujutusele Pakistanis. Et väljendada solidaarsust Pakistani rahva suhtes, osutab Eesti sellest tõsiselt mõjutatud inimestele abi. Venemaa agressioon tekitab täiendavaid kannatusi ka neile, kes juba mõjutatud pandeemiast, konfliktidest, näljahädast ja kliimamuutuste mõjudest.

Ütlen väga selgelt, see agressioon on põhjustanud kõrge inflatsiooni ning ülemaailmse toidu- ja energiakriisi. ÜRO Maailma Toiduprogrammi juht on hoiatanud, et Venemaa agressioon põhjustab suurima toidukriisi alates Teisest maailmasõjast. Nii füüsikas kui ka elus kehtib põhjuse ja tagajärje seos. Venemaa agressioon põhjustas üleilmse toidu- ja inflatsioonikriisi. Oleme näinud, kuidas Venemaa okupatsiooniväed varastavad Ukraina vilja, põletavad ladusid ja hävitavad kümnete tuhandete hektarite ulatuses viljapõlde. Turuhäireid ei ole põhjustanud sanktsioonid, üleilmse toidu- ja majanduskriisi põhjus on Venemaa algatatud sõda ning Venemaa saab nendele sõja lõpetamisega ka punkti panna. Ometi ei kavatse Venemaa sõda lõpetada. Selle asemel otsustas Venemaa režiim eskaleerida. Leiame, et selle küüniline tuumaähvardus on täiesti vastuvõetamatu ja see on oht ülemaailmsele kogukonnale.

Kriisi leevendamiseks on Euroopa Liit algatanud Euroopa Liidu ja Ukraina solidaarsuskoridoride projekti, mis on aidanud Ukrainast eksportida üle kuue miljoni tonni valdavalt põllumajanduslikke kaupu. Eesti kiidab heaks ka 22. juulil Istanbulis allkirjastatud Musta mere viljaalgatuse, mida vahendasid ÜRO peasekretär ja Türgi president. Üleilmne kogukond peab hoolega jälgima kokkuleppe Venemaa-poolset järgimist ning selle rakendamist ja pikendamist.

Lugupeetud ekstsellentsid!

Me jälgime olukorda ühes maailma suurimas, Zaporižžja tuumaelektrijaamas väga murelikult. Venemaa on elektrijaama okupeerinud ning muutnud selle lahinguväljaks. Tuumakatastroofi oht on väga reaalne. Tuumajaam tuleks viivitamata demilitariseerida ja anda taas täielikult Ukraina kontrolli alla. Samuti on oluline anda Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ekspertidele pidev ja piiramatu juurdepääs tuumaelektrijaama rajatistele. Kahetsusväärselt takistas Venemaa eelmisel kuul ka häbematult konsensuse leidmist seoses dokumendiga, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi tulemusi.

Eesti on ÜROs küberjulgeoleku küsimustega häälekalt tegelnud. Me jätkame seda tööd, et suurendada küberturvalisust kui ÜRO rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tegevuskava keskset osa. Venemaa on näidanud, kuidas tavapäraste relvade kõrval tarvitatakse pahatahtlikke kübervahendeid. 23. veebruaril Ukraina satelliitside vastu toime pandud Venemaa küberrünnaku eesmärk oli valmistada ette ja hõlbustada maapealset sissetungi.

Ekstsellentsid!

Meie kohus on tagada vastutus ja õiglus kõikidel tasanditel. Karistamatus sünnitab karistamatust ja viib uute kuritegude toimepanemiseni. On äärmiselt vajalik, et Ukraina, aga ka Süüria, Etioopia ja muude paikade vastu toime pandud õudusi ja agressioonikuritegusid uuritaks sõltumatult ja tulemuslikult. Ohvrite nimel peame tagama õigluse ning viima õuduste ja genotsiidi eest vastutavad inimesed kohtu ette.

Eesti toetab täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu juhitavat uurimist. Me kaalume väga tõsiselt sõltumatu agressioonikuritegude erikohtu ning agressiooni põhjustatud kahju hüvitamise mehhanismi loomist. Me toetame kõiki algatusi, mille eesmärk on tagada vastutus.

Kokkuvõttes mõjutab Ukrainas toimuv sõda meid kõiki. Meie kõigi kohustus on Venemaa imperialismi, kolonialismi ja rassismi inetud ilmingud tagasi tõrjuda. Venemaa peab mõistma, et nende valitud tee viib hukatusse ja alustatud sõda pole võimalik võita. Kui me lõpetame hoolimise, väsime, muutume ükskõikseks, saavad agressorid ja kurjategijad vaid jõudu juurde. See pole maailm, kus me elada tahame, ega maailm, mille soovime jätta tulevastele põlvedele.

ÜRO on ja jääb meie mitmepoolse reeglipõhise maailmakorra nurgakiviks. Selle asjakohasus on pandud proovile ning me ei saa endale läbikukkumist lubada. ÜRO peab sellest pöördelisest hetkest väljuma tugevama, ühtsema ja tähtsamana kui kunagi varem.

Eesti jätkab humanitaarabi osutamist maailma haavataivamatele. Meie arengukoostöö eesmärk on saavutada kestliku arengu eesmärgid, suurendada digitaalset koostööd ning luua kõigi jaoks avatud ja turvaline digiühiskond. Me jääme ÜRO vastutustundlikuks ja aktiivseks partneriks nii praeguse kriisi ajal kui ka edaspidi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid