Augusti lõpus sattusid Eesti meediaportaalid küberrünnakute alla: rünnati nii Ekspress Grupi, Postimehe kui ka Õhtulehe veebiportaale. Ekspress Grupi juhi Mari-Liis Rüütsalu sõnul olid rünnakud augustis intensiivsemad kui varem ja neid on rünnatud viimastel aastatel pidevalt. Seda kinnitas ka RIA analüüsi- ja ennetusosakonna ülevaade, milles võrreldi viimase kolme aasta teavitusi meediaportaalide vastu suunatud küberrünnakutest.

Kui 2020. aastal registreeris küberintsidentide käsitlemise osakond CERT-EE 13 juhtumit (millest oli mõju kuuel) ja 2021. aastal 11 juhtumit (millest oli mõju seitsmel), siis 2022. aasta augusti lõpu seisuga oli teada 27 intsidenti, millest oli mõju kaheksateistkümnel. Selle aasta esimese kaheksa kuuga on meediamajadega seotud intsidentide arv juba kahekordistunud võrreldes terve 2020. või 2021. aastaga.

Mis on sellise tõusu taga ?

„Kasvu üheks põhjuseks on kindlasti suurem teadlikkus – inimesed ja ettevõtted annavad meile aasta-aastalt aina enam küberrünnakutest teada. Tõusu taga on ka kindlasti see, et Eesti meediamajad on praeguses geopoliitilises olukorras ja Venemaa sõda taunides Kremli-meelsete küberründajate sihtmärgiks. Rünnetest on saanud välispoliitiline mõjutusvahend, mida kasutatakse, kui ründajate silmis langetatakse ebapopulaarne otsus,“ ütles RIA CERT-EE osakonna juhataja Tõnu Tammer.

Mitu ründemeetodit

Kasvutrendi analüüsides on näha, et sellele on kaasa aidanud nii hajusate ummistusrünnete (DDoS-rünnete) suurenemine kui ka näiteks meediaportaale jäljendavate petulehtede loomine. Selliseid petulehti kasutatakse üldiselt finantspettusteks: uudistelehe sümboolika lisamisega üritatakse võimalikus ohvris tekitada suuremat usaldust.

Seevastu on hajusate ummistusrünnete eesmärk konkreetse serveri, teenuse või süsteemi kasutuskõlbmatuks muutmine, ummistades sihtmärki suure võrguliikluse abil. „Serveri ülekoormamist võime ette kujutada olukorrana, kus 10 000 inimest soovib ühe korraga kaubamajja siseneda. Ostukeskus pole nii suureks külastuseks valmis, see suletakse ning seeläbi ei saa inimesed teenuste juurde,“ tõi Tammer näite.

Portaalide vastu suunatud rünnakutega proovitaksegi ennekõike nende tööd häirida. Seda tüüpi ründeid on ka suhteliselt lihtne teostada. „Kui rünne õnnestub, on see kohe kõikidele kasutajatele näha, sest veebileht ei ole enam kättesaadav. Seega on DDoS-rünnakute puhul potentsiaalne mõju suhteliselt ulatuslik,“ lisas CERT-EE juhataja.

DDoS-rünnete ja petulehtede kõrval üritatakse sihtmärke tabada õngitsuskirjade kaudu ning lunavararünnakutega. CERT-EE on ka kolme aasta jooksul registreerinud intsidente, mis on seotud kontode kompromiteerimisega ja andmeleketega.

„Soovitan igal meediamajal analüüsida, kuidas end suurenenud küberrünnakute taustal paremini kaitsta ning saame ka omalt poolt nõu anda,“ soovitas Tammer.

RIA kodulehelt ning blogist leiab abistavaid juhendeid, soovitusi ja postitusi. Amet soovitab liituda CERT-EE uudiskirjaga, mis annab igal hommikul lugejale kõige värskemad ja asjakohasemad kübervaldkonnaga seotud uudised nii Eestist kui ka laiast maailmast. Libalehtede eest aitab nutiseadmeid kaitsta CERT-EE lahendus, mille kohta saab rohkem lugeda RIA kodulehelt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid