Päästjaid napib üle Eesti. Põlengut kustutama minnes jäetakse tihtilugu paakauto maha

Veevarustuse poolest sõltuvad päästekomandode valvemeeskonnad aina enam vabatahtlikest, sest endal pole piisavalt inimesi, et keegi paakautot juhiks. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu räägib, et kõigi probleemide juur lasub ikkagi madalates palkades.

„Enamikus päästekomandodes on praegu valvemeeskonnad kokku kuivanud kolmeliikmelisteks. See tekitab olukorra, kus sündmusele reageerib põhiauto ning meeskonnavanem peab elupäästevõime tagamiseks maha jätma sündmustel vajaliku vee tagava paakauto,“ rääkis üks allikas Delfile. Ta nentis, et seetõttu lahendavadki sündmustel veemure vabatahtlike paakautod, mis on 40–50 aastat vanad ning kehvas seisus.

Päästjate ametiühingu esindaja Kalle Koop sõnas, et tõesti on aina sagedamini valvemeeskonnas vaid vanem ja kaks päästjat. Ta nentis, et nii on teoreetiliselt küll elupäästevõime tagatud, kuid samas on praktikas kõik tegevused raskendatud, olles oluliselt ohtlikumad ka päästjate endi jaoks. „Kui kaks kaitsevarustuses päästjat sisenevad suitsusukeldumiseks riskikeskkonda, peab neid julgestama jääma meeskonnavanem, kes seetõttu ei saa täita ettenähtud kvaliteedis oma tavapäraseid päästetöö juhtimisega seotud ülesandeid,“ selgitas ta. „Oluliselt turvalisem ja efektiivsem on 1 + 3 päästemeeskond, kus riskikeskkonnas tegutsejaid julgestaks kolmas päästja ning meeskonnavanem teostaks luuret, samuti planeeriks ja korraldaks päästetööde läbiviimist.“