Samal ajal on kaalumisel ka Soome osalemine Balti riikide õhuturbes, teatab Iltalehti.
Rootsi kaitsevägi on juba teatanud oma valmisolekust saata Balti riikidesse ja mujale NATO idatiivale maaväesõdureid ja õhujõudude hävitajaid Gripen.
Rootsi kaitsevägi ehk Försvarsmakten andis eelmisel reedel valitsusele üle raporti, milles on juttu viisidest, kuidas rootslased kavatsevad osaleda NATO riikide ühiste jõudude tegevuses.
„Rootsi abi NATO-le võib koosneda alustest alliansi merejõududes, lahinglendudest valmisolekujõudude õhuturbes ja maaväeüksustest Balti riikide ja Kesk-Euroopa tugevdatud ettenihutatud kohaloleku (EFP) jõududes,“ teatas Rootsi kaitsevägi.
Soome välis- ja julgeolekupoliitika allikad ütlesid Iltalehtile, et eestlased ja teised baltlased ei taha, et Soome oleks näiteks EFP jõudude juhtriik mõnes riigis. Rootsi ja võimalik, et ka Soome sõdurid oleksid EFP jõudude täiendus.
Soome maaväe sõdurite saatmine oleks solidaarsusavaldus NATO teistele liikmesriikidele.
Rootsi kaitseväe raport ja selle kohta avaldatud andmed tulid allikate sõnul Soome osaliselt üllatusena. Siiski tunnistasid allikad, et soomlased arutasid enne NATO-sse astumise taotluse esitamist omavahel just sedatüüpi NATO-s osalemise viise.
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles augustis Iltalehtile, et Soome osalemine EFP jõududes tuleb peagi jutuks tema ja Soome kaitseministri Antti Kaikkoneni vahel.
Samas rõhutas Pevkur, et Soome tähtsaim ülesanne NATO-s on oma territooriumi ja õhuruumi vabaduse eest hoolitsemine.
„EFP võib olla üks meie teemadest, aga see ei olnud veel esil. Mõistan täielikult Soome positsiooni. Maapiir Venemaaga on tohutult pikk. On ka NATO jaoks selge, et Soome sõdureid on vaja NATO põhjapiiri kaitsmiseks,“ ütles Pevkur 12. augustil Iltalehtile.
